Wednesday, May 16, 2012
Lähen ja tulen
Mis toimub minu pisikeses peas? Seda teada saades, vaevaks teid veel ilmselt mitu päeva õudusunenäod. Ja ainult päevades selle pärast, et inimesed on lihtsalt piisavalt pealiskaudsed, et mitte lasta end rohkem sellistest tühistest asjadest häirida. Tegelikult hakkasin sellele mõtlema, kui üks koolivend ütles, et see, mis toimub mu pisikeses peas on lausa hirmuäratav. Hea teada, et ma polegi ainus, kes nii arvab.
Mind ennastki kohutab vahel, mille ümber keerlevad mu mõtted ja millistesse kõrgustesse on võimeline küündima fantaasia. See viimane on mul hea. Olen saanud seda väikesest peale arendada, sest kui lapsel ei ole muud targemat teha, hakkab ta lollusi genereerima. Nii suutsin minagi minnes vastuollu igasuguste füüsikaseadustega välja mõelda tõeliselt imelisi asju. Juba siis oli minu jaoks väga oluline vabadus, mida toona sümboliseeris lendamine. Linnud ei ole ühe koha küljes kinni. Nad eiravad gravitatsiooni, kasutavad enda huvides loodusjõude- kui tahavad, siis tulevad, kui tahavad, siis lähevad. Jah, tõsi, ei ole see elu linnukeselgi nagu Barankini fantaasiates, aga niiviisi seda idealiseerida pole keelatud. Las see teadmine, et neid olendeid tiivustavad samuti nagu inimesi ja teisi loomi instinktid, jääda kuhugi kuklasse, toomaks meid argipäeva, kui me unistustesse liiga kinni jääme.
Täna põgenen ma igapäeva eest unenägudesse. Need on mõneti ideaalse maailmapildi loomise koht minu jaoks. Need räägivad mulle tihtipeale ka sellest, mis mu elus valesti on. Ei saa nüüd öelda, et ma väga tuline Freudi austaja oleks, aga nii mõnigi kord, kui ma mõnda eriskummalisemat und olen näinud, üritan seda enda jaoks lahti mõtestada. Mõnikord see õnnestub, mõnikord mitte. Oleneb ilmselt sellest, kas ma viitsin süveneda ja kui hästi mul unenägu meelde on jäänud. Täna nägin unes mõrva. Ma ei mäleta täpselt, kas ma olin tapja või tapetava rollis (vist tapja...). See ei olnud muide üldsegi mitte õudusunenägu. Ma ei näe neid eriti. Surma näen ma küll tihti unes, aga see pole selline võigas vaid pigem vaikne, mõtlik ja rahulik. Enda jaoks olen teinud tähelepaneku, et see tähistab mingeid lähenevaid muutusi või sündmusi. Niipaljukest suudan siiski vahet teha, kas unenägu on mingi tagamõttega või on tegemist vaid mu alateadvuse peegeldusega. No selles mõttes, et igat unenägu ma kindlasti ei analüüsi eesmärgiga sellest mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Ja nii see uneskõndija oma elu näebki.
Tegelikult mõtlesin täna lühikokkuvõtte oma nädalavahetusest teha, nii palju siis sellest... xD
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment