Pages

Monday, May 7, 2012

Jump, motherf*cker, jump!


Ei, suht hästi läheb. Praktikad said nüüd siis viimaks läbi, sellest on isegi pisut kahju, minu poolest oleks võinud veel kuu aega otsa seda plekki kolkida-saagida. Aga noh, nii ta on. Kes ütles, et elu peab kerge olema? Kus see kirjas on? Novot, selle pärast läheb minul ka nüüd elu keeruliseks. Pole parata, kerge persetamise aeg on läbi ja nüüd tuleb siis hakata sedasamust rebestama, et oma asju valmis saada.
Lõbusatest asjadest rääkides, hakkasin siin mõtlema, et äkki vaevab mind (ah, et mis mind vaevama peaks? Eelmises postis jõudsin järelduseni, et miski ikka peaks, kui ma endale ka juba haiglaselt pessimistlik tundun.) mõni isiksusehäire. Nalja pärast sai siis neid guugeldatud ja sattusin esimese asjana sellisele lõbusale blogipostile: Blog . Lõbusaks teeb ta minu jaoks asjaolu, et peamiselt on käsitletud kolme mu lemmikut tähemärki- veevalajat, jäära ja muidugi lõvi. Näikse, et just neil kipub olema enim isiksusehäireid üldse. Ja ega tegelikult lugedes neid kirjeldusi tuli tõepoolest ette, et nii mõnegi vastavast tähemärgist isiku puhul olen sedasorti käitumist täheldanud. Muidugi ei saa nüüd kõiki neid kohe isiksusehäireteks pidada, vaid ühe tuttava jäära suhtes olen küll selles veendunud. Aga kui nüüd minna tagasi eneseanalüüsi juurde, siis tolles blogis loetletud häiretest sobiks minuga kokku nartsissistliku isiksuse kirjeldus. Naljakas, kas pole. Siiski rahu, ega see tähenda veel, et ma endale mingi diagnoosi oleks pannud. See oleks tõsiselt jabur, isegi mina ei suudaks millegi sellisega hakkama saada, et sugereeriksin endale külge mingi diagnoosi ning alateadlikult hakkaksingi sellele vastavalt käituma.
Olen sellistega kokku puutunud küll, kes endale ise igasugu hädasid kaela mõtlevad tähelepanuvajadusest ja ma arvan, et pigem vajavad nemad ravi, kui mina (kuigi ei ole välistatud, et see ka mulle ära kuluks, seda ei saa reaalselt enne teada, kui ma pole kellegi poole pöördnunud, kes oleks võimeline kindlaks tegema, mis mind täpsemalt vaevab. Aga seda ei juhtu lähitulevikus. Ma lihtsalt naudin hetkel eneseharimist erinevate isiksusehäirete koha pealt :) ). Leidsin ka ühe toreda testi , mille tulemustest võib välja lugeda, et mul on kalduvus kõikidele levinumatele isiksusehäiretele peale obsessiiv-kompulsiivse ja piiripealse( borderline). Tore teada ju :D. No kui ma hakkan oma teise minaga tõsisemaid jutuajamisi maha pidama juba ja võib kahtlustada skisofreeniat ja lõhestunud isiksust, siis võite mind kuhugi kinnisemasse ja mulle ohutumasse asutusse luku taha panna. Sellisesse Sucker Punch filmi stiilis :). Ma tõepoolest naudin hetkel seda, kui imelik inimene ma ikka olen :D
...and I like you alot...

2 comments:

My said...

Veab sul, et suudad iseendaga dialoogi pidada. Ma kulutasin selleks terve päeva Elvas metsade vahel, et midagigi aretada aga ei õnnestunud kuigi loodus oli sinililli ja tärkavat loodust täis mis seda oleks soodustanud...
Praegu varasel hommikutunnil tulevad aga mõttesse ropud sõimusõnad inimesele kes idiootsusest magada ei oska, rohke alkoholi mõjul teatud kohta... helistab...

SissyJ said...

Oh, egas ühest päevast metsas veel piisa, see tahab ikka pikemaajalist üksiolemist ja eneseanalüüsi, et endaga jutule saada :) Aga algus on sul tehtud ja edasi läheb kindlasti kergemini, sh ka nende idikatega, kes magada ei näe :)