No company...

Öös on asju

Öises linnas on vabadust, raha lõhna ja armastust. Oi, kui palju armastust. Seda on igasugust; raha vastu, alkoholi vastu, muusika, tantsimise, naiste, meeste, laste, loomade ja igasugu muude asjade vastu, seda on ostetavat, on odavat, higist, meelast, kirglikku, külma isegi müüdavat. Öises linnas armastavad kõik kõiki. Armastatakse omasid, võõraid, sugulasi, tuttavaid, kontvõõraid, äsja kohatud, ammu vihatud, salaja armastatuid. Kõik on öösel võrdsed. Öösel roomatakse ära arvuti eest, et minna maitsma seda tõelist armastus, mis voolab alla mööda rentsleid, varitseb põiktänavais ja häälitseb klubipeldikuis. Alguses armastad sa vaadata, siis tahad liikuda, siis pisut maitsta, hiljem juba puudutada, lõpuks tahaks ainult minema. Sa armastad kõike, mis liigub, roomab või vastu tuleb alkoholitopsiga näpus. Sa armastad unustust, sa armastad mõtet, et täna võid armastada, keda vaid ise soovid. Armastad vaikust, kui väsinud ja tönts samm viib sind kodu poole läbi pimeda pargi, armastad seda neetult valget kõutsi ja isegi seda rõvedalt roomavat tigu, millele ei taha peale astuda, sest see krudin lõikab läbi alkoholist tuimestunud aju. Sa armastad pidurite kriginat, tänavavalgustust, järsku kiirendamist öises linnas, kiireid manöövreid. Sa armastad kõike, mis vähegi aitab sul unustada tänast päeva, seda neetud elu, mis meid närib seestpoolt ja väljastpoolt. Lõpuks armastad sa küll vaid voodit, oma võrratult pehmet patja, mida sul polegi ja mõnusalt sooja tekki. Hommikul, kui rahakotis on tühjus ja hinges on auk, mida ei suutnud täita isegi kogu see armastus, mis öises linnas heljus, armastad sa vaid aspiriini ja klaasikest Värska vett.

That's life