Reisikirjad Moskvast

Jah, nagu alati on pealkiri pisut eksitav. Moskvasse ma seekord siiski veel ei jõudnud (kuigi mingil moel salakaubana oleks see kindlasti õnnestunud :D).
Olen nimelt ringi rännates mööda sügist Eestimaad mõelnud tihtipeale, et ma peaks kirja panema kõik need huvitavad juhtumised ja inimesed, keda teel kohtan. Kõlab kuidagi eepiliselt eks... Ma ei saa parata, et mind lihtsalt vaimustavad kõik need inimesed. Igaühes neist on midagi erisugust ja minu jaoks, kes ma alati üritan vaadelda inimesi kui kirjanduslikke kangelasi (ärge küsige miks see nii on, ma lihtsalt teen seda, tahtmatult) on väga lahe kujutleda neid teistsugustes situatsioonides või hoopis teises ajas või kohas. Tegelikult on nii põnev sattuda hääletades mõne auto peale ja avastada end kellegi elu kõrvaltvaataja rollis. Ja uskuge või mitte, võõrale räägitakse tihtipeale päris huvitavaid detaile enda elust, rohkemat, kui arvata võiks, rääkimata veel selest, et mõni inimene on juba oma elukäigult väga huvitav.
Ma arvan, et niiviisi end vahel igapäevast välja rebida ja seigelda ringi on väga värskendav. Eile ma seda tegingi. Asutasin end juba hommikul varakult Tartu poole liikuma, lõppsiht Võru. Hakkasin siis tee äärde jõudes hääletama ja pidin varsti tõdema, et ükski auto isegi ei peatunud, et küüti pakkuda. Jõudsin juba mõttes needa maapõhja terve selle linna tükkis ta elanikega ja ka allakirjutanu, kes otsustas elama asuda just siia. Liikusin pisut maad edasi, aga seis ei paranenud sugugi hoolimata sellest, et hääletasin nüüd juba Tartu maantee otsal, kus autod saidki ainult Tartu poole liikuda (loe: kõndisin Viiratsi teeotsast mööda). Olin juba kaotamas lootust, et ma täna õige aja peale Võrru jõuan ja keksisin tee ääres, kui üks minust möödunud auto siiski tagasi pööras ja mind peale võttis. Sõit läks Tartu poole. Oh seda häda ja viletsust... Autotäis (loe: kolm alla 10-aastast tüdrukutirtsu tagaistmel) lapsi ja ameeriklasest meesterahvas (kahe tirtsu isa), kelle eesti keel longas üle küngade. Lapsed läksid iga veidikese aja tagant omavahel kaklema, karjusid, avasid aknaid, vanem õde kiusas nooremat jne jne jne. Suutsin säilitada rahu. Tartusse jõudes ja autost väljudes kõlas harilik liiklusmüra kui muusika mu kõrvadele. Asusin siis jälle teeveerde ja just siis kui asi hakkas jälle lootusetuks kiskuma nägin Aardla ringil maha sõitmas rekat. Lõin käega oma tavalisele hoiakule, et rekadele ennast ei hääletata ja tõstsin käe, mille peale auto teepeenrale veeres.
"Võrru saab?"
"Luhamaa"
"Võru?"
"Võru."
Ja küsimusi rohkem polnud. Reis Võru poole võis jätkuda. Rekkasse ronides sai selgeks, et tegemist on venelasega. Nojah, mis siis ikka, saame hakkama. Meenus kunagi Delfist loetud lugu tütarlapsest, kes vene keelt sõnagi oskamata end Tallinnast vene rekka peale hääletas ja kuidas ta omadega juba üsna jännis oli. Muigasin ja leidsin, et keeleoskamatus seab ikka elule teatud piirangud küll.
Juhi nime ma küll teada ei saanudki, aga muidu oli tegemist üsna meeldiva härraga. Suurema osa teest rääkisime Eesti- Vene suhetest ja Euroopa liidust ja üldse elust. Pean mainima, et pärast närvilist ja kärarikast Tartusse-sõitu tundus rekka rahulik õõtsumine teel ja juhi vaikne hääl ja rahulik-asjalik toon üsna meeldiv. Võrru ma igal juhul kohale jõudsin ja kuigi vahepeal tundus, et jään seekord bussigraafikust kõvast maha, siis isegi 15 minutit varem kui Tartust saabuva bussiga oleks jõudnud. Hiljem talli juurest tagasi tulles otsustasime jällegi hääletamise kasuks ja kui juba jälle tekkis tunne, et täna on vist kuu kilpkonnas, et keegi peale ei taha võtta peatus üks auto. Istusime sõbraga peale ja mulle tundus, et juht on kuidagi tuttavlik. Meenus, et tegemist on ühe härraga, kellega kevadel paar korda talli juurest Võrru olen sõitnud. Tegin juttu ja meesterahvas mäletas mindki väga hästi, küsiski, et pole mind ammu näha olnud siinkandis. Võrus mind maha pannes soovitas ikka tihemini siinkandis külas käia. Vat niipidi siis see eluke. Ja öelge vaid, et pole värskendav kogemus tõsta näpp hommikul püsti ja vaadata, kuhu õhtuks välja jõuab...
Üks meeleolukas lauluke ka saateks ;)