Metallitöö tudengi igapäev

Jube tihti satun vastamisi küsimusega, mida ma siis õige õpin kah. Eriala mul ju nõnna uhke nimetusega, aga mis peitub selle taga. No mis seal salata, metalliga praeguse hetkeni oleme ikka väga vähe kokku puutnud ja näib, et ka tulevik toob metalli meie kätte haruharva. Praeguseks olen enda jaoks selgeks saanud, et ehtekunst mind nii väga ei huvita kui sepatöö. Samas võib asi olla ka selles, et kõik mida me siiani teinud oleme on seostunud ehetega ja eks kättesaamatum ole ikka magusam. Usun, et novembri keskpaigas algav sepatöö algkursus annab sellest ka maigu suhu ja eks näis, kas süües isu kasvab või kahaneb hoopiski olematuks, nii et ma pean hoopis metalli unustama ja siirduma tagasi oma algse mõtte juurde puidutööd õppima asuda. Aga siis jääb veel nahk...mis ka pisut huvitab nagu...ja tekstiil...ja neid huvitavaid asju on kahtlemata veelgi :) Küll ma veel kunagi oma automehaaniku kutse ka kätte saan xD
No mis siis peitub õieti erialanime "rahvuslik metallitöö" taga? Alusained on meil tegelikult üsna toredad- saame joonistada, maalida, kipsi valada, savi mätsida ja pisut õppida ka, näiteks inglise ja eesti keelt ning psühholoogiat. Ahjaa, muuseumites saab ka kõvasti käia, senini oleme viis korda käinud Tarbekunsti- ja disainimuuseumis ehteid näppimas, korra Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti maaarhitektuuri kaemas ja mõned on jõudnud ka Eesti Rahva Muuseumi Tartus, allakirjutanu peidab siinkohal häbiga silmi... Nagu mainitud, siis novembri keskel erialanädalate ajal saame ka metalli ja tulega mässata. Tõotavad tulla põnevad kaks nädalat.
Senini täidavad mu aega eksamid ja trenn.