Mõlgutan...

...mõtteid. Neid on nii kuradi palju, et tee siis vahet, mida mõelda, mida mitte. Ei saa mitte millestki mõlelda. Midagi tuleb ikka pähe ja rikub õndsa rahuhetke ära. Mõni uus idee või vaimuvälgatus, mis vahet sel on. Mõte rikub ikka mõtte ära. Mõtted tabavad mind kõige ootamatumates kohtades. Kõige viimane oli eelmine reede. Siis nägin Võru Bussikas kolme veidrat tüüpi. Siis tuli mõte, et teeks neist raamatu. "Kolm veidrikku". Kõlab ju uhkelt, mis..., ah kurat, kell juba 21.00... varsti magama ära, ma olen ju säänse huvitava reziimi pääl, et kell 10 magama ja umbes 6.00 üles, siis saab 8 tundi magatud ja kõige värskem on olla ausaltöelda... Ma juba ei suuda üle magada. Ükspäev oli mul võimalus sisse magada. HUI! Kell 7.20 kõpsti üleval. Ja ei tea isegi kuidas ma üles ärkasin. Tean aint, et üks hetk oli silmad lahti ja käed kobasid juba masinlikult padja alt telefoni, et aega kindlaks teha.
Tglt tuli mulle praega sääne ängistus jälle peale, et on kohe... ma noh... ma ju ikka veel praen, et uut fotokat saada... aga no mida pole on RAHA!!! Oleks mul 9tonni välja laduda, miks mitte! oleks ta juba olemas... KURAT! oleks pidand eelmisel aastal võidetud 10 tonni panka panema, oleks praegu see raha veel võibolla alles... kusjuures ma ju käisin esimest korda oma 10 tonniga tartus ja sattusin kohe photoponti, oleks võinud kohe endale mõne cani ära osta. No Cani või too aega oli mul veel sümpaatia Pentu vastu. Nüüd ma enam alla Nikoni ei taha. Ja selge siht-D80 on silme ees. Oleks mul rohkem rahhi ostaks D90, see on uuem ja parema sensoriga. Pidavat müravabam olema ja no kurat on ikka vahe küll, kas on CCD või CMOS sensor. Pealegi, D90 oleks mulle ikka krdi kõva hüppelaud küll. Alguses oli üldse plaan väikeselt alustada- D40x. 10MP ja oleks mulle küllalt. Siis sai vaadatud, et krt see on nagu kuidagi väga niru. Siis otsisin D50, mis kah amatöörile hea kaamera on. Isegi leidsin ühe, aga müüja ei teadnud isegi, mis ta selle kamaka eest tahab, ja kas ta üldse tahab seda müüa. Siis vaatasin D60 koos kahe kitiga. Aga et sellel asjal pole keresisest stabikat, siis pidin jälle astme kõrgemale astuma. Vaatasin veel korra D70-et aga et seda Eestis erit saada ei ole, siis rändasingi D80 juurde. Nüüd ei tahagi hing enam midagi alla selle. Olen teda ikka kordi ja kordi teda poes piilunud ja seda objet, millega plaan osta kah piilunud. Aga mis teha. seni, kuni rahhi netu, jäängi piiluma. Mingi aeg olin juba meeleheitlikult nõus asja järelmaksu peale ära ostma. Siis hakkasin natuke mõtlema ja et sai soetatud kaks obje zeniidile(btw, filmile pildistamine on mu väike eralõbu)siis hetkel nagu saab oma vajadused sellega rahuldatud. Pealegi peab koolis käima ja polegi nagu äga aega pildistamisega tegeleda...
Ohhsa kui pikk jutt sai juba... Aeg lendab, kui räägid lemmikteemadest;)
(;sissyJ;)