Tilks, tilks, tilks
Tilgub vesi, päike vilksatab vees: vilks
Mind tagasi sa ei kutsu, vaatad vaid pealt,
Kuidas tõstan jala, tõusen üles, vaatan alla sealt,
Sind vaadates, olen justkui pime
Näed mind kui maailmaimet,
Veel viimane hetk, varsti unustusse vaon,
Järsku muudad meelt, justkui ärganud unest,
Tormad mu poole, kui sügavikku kaon,
Su väljasirutatud käsi ja hirmunud pilk...
Tilks, tilks, tilks
Aeg möödub, talved läevad.
Sind harva nüüd siin näen ma,
Vahel veel tuled istuma mu kaevurakkele,
Hinges nukrus, mõtlik pilk.
Tilks, tilks, tilks...
(;sissyJ;)
No comments:
Post a Comment