Huvitav, mis ühikutes mõõdetakse pohuismi? Kas seda üldse mõõdetakse? Mulle tundub, et seda võiks pigem pidada mingiks religiooniks, -ism nagu need teisedki ju. Või pigem nagu elustiiliks siis? Ei tea, mis selle pühaku nimi siis veel oleks... Hui?
Mida me siis usume? Usume vabadust, usume elu, tahame elada. Mõtlemata tagajärgedele, täna, praeguses hetkes. Kes me oleme? Oleme endis ja kaaslastes pettunud, haiget saanud, kõigele käega löönud, oleme paigaltammujad. Me ei lähe kuhugi, me vaid eksisteerime homse päeva nimel, lootes, et homme saab parem, aga kui ei saa jätkame ootamist. Homne päev peab tooma selguse tänastesse jamadesse.
Me usume, et suudame kõike kui vaid tahame, kuid alati on vale aeg, vähe raha, vähe viitsimist, vale seltskond. Meil pole kunagi motivatsiooni, me ei oska oma ajaga midagi peale hakata, ent kui see on möödunud soovime, et oleksime sellega midagi mõistlikku teinud. Meid motiveerib tulemus, meid motiveerib käegakatsutav muutus. Kui me näeme, et meie tegutsemisest midagi muutub, saab paremaks, tahame teha veel. Ent kui ärkad hommikul tundega et täna on vaid päev teine, aga jama on endiselt sama, tahad, et poleks ärganudki. Magada edasi, uneleda ideaalses maailmas.
Me ei ole maailmaparandajad. Me tahame parimat, kuid välja tuleb nii nagu alati. Meid ei puuduta teiste inimeste hädad, sest teisi inimesi ei huvita meie omad. Me ei taha rohkemat kui on vajalik mugavaks äraolemiseks. Nagu kõik muugi siin maailmas püüdleme me täieliku passiivsuse, madalaima energiakulu poole, kuid välised jõud, mis ei lase meil sellesse langeda sunnivad meid rabelema päevast päeva.
Aga kui nüüd tagasi korra pöörduda, siis seda mõõtühikut tahaks küll teada. Mul hakkab vist see juba kriitilise piirini jõudma :)
Miks selline teema? Mulle meeldib mida ma õpin, tõesti meeldib. Mulle meeldib metallitöö laiahaardelisus, see, kuidas kõik on omavahel seotud. Mulle meeldib midagi oma kätega ära teha. Mulle meeldib õppida endast targematelt, kogenumatelt. Ma olen nagu käsn mis kõike infot sisse imab. Aga ma ei saa aru, miks ometi on mul sellise kohati ehk isegi arhailise eluala õppimise juures vaja omandada niipalju teoreetilist "jura". Ma saan aru, see on vajalik mingi taustsüsteemi tekkeks, et ma teaksin kust see tuleb, aga miks pean ma omandama mingeid kõikidele ette määratud must be aineid, milleta ma ka väga hästi hakkama saaksin. No ja siis tekibki selline nõme trots ja tunne, et saadaks kõik õige kuradile. Mõneti ma siis nüüd ka tegin seda. Ei saatnud kõike veel täiesti kuradile, aga olen teel sinna.
Lähen ära. Terveks aastaks. Kui tagasi tulen, siis jätkan sealt kuhu praegu pooleli jään. Loodan vähemalt, et mul on siis veel tahtmist ja indu jätkata, sest mulle tõesti meeldib mida ma teen. Lihtsalt praegu, äramineku ootuses kipun unustama, et kõik mida teen, teen enda heaks. Ärge teie seda unustage. Võidelgem vapralt edasi ka aastal 2013! :)
2 comments:
Tead selle "teoreetilise jura" koha pealt vaidleks oma elukogemusest vastu - ei või eales ette teada, millal midagi vaja võib minna.
Ma saatsin ka põhikoolis mate õpsi mõtes igasuguste hulknurga arvutamise valemitega ... Jah tõepoolest olin ka mina kuni ühe eelmise (parandan: üle eelmise) aasta kena päevani veendunud et pole tarvidust ja vajadust nendest neetud valemitest midagi teada - eeeeeeeeehhhhhhhh...... vale vastus. Ilmus välja korraga üks "taibu", kes annab mulle ette nurgad, et arvutada välja mingi neetud rombi üks küljepikkus (kuna tegelane ei saanud/tahtnud mõõta aknaava kõiki külgi). Siis meenusid mu oma kunagised mõtted :D
See oli nüüd lihtsalt üks selline labane näide oma elust...
NB! Igasuguste faktide ja teadmiste talletamine oma ajukäärudes pidi ka aju arendama (vat seda ei mäleta kes see "ajuhiiglane" oli, kes seda ütles). Kui siis ehk mingi hetk tundubki et tead juba et "pii" oli 3,14...(nende punktide asemel peaks olema persetäis numbreid), siis seda viga on lihtne parandada, võta lihtsalt üks tubli peatäis, sest alkohol pidi ajurakke hävitama (no ei tule see ka meelde, kes seda ütles - ilmselt on mul alkoga mingid probleemid juba :P )
OK! Ära siis pikka viha pea ja kõik mis teed teed eeldatavasti endale ning kõige lihtsam ongi ikka oma vigadest õppida
Tervitades: Olle
Mul niigi vähe ajurakke jäänud, seda hirmu, et ma nüüd liiga targaks saan, küll pole ;)
Post a Comment