Niisiis on raginaga läinud käima uus semester ja vaikselt hakkavad tegemist tahtvad asjad kogunema. See selleks, kelgutamise oleme juba päris hästi omandanud ja kelgul püsimisega peaks hakkama saama. Vahepeal olen päris palju mööda ilma ringi rännanud ja mõtteid kogunud. Muide, olen viimasel ajal avastanud, et mul on komme endaga rääkida. Kohe päris kõva häälega. Sealjuures ei saa ma ise sellest arugi, sest enamasti on mul kõrvaklapid peas ja ma lihtsalt sujuvalt eargasm'in. Võib-olla on asi selles, et mul on vaja enda mõtted sõnastada, muidu on nad liiga segased. Ja siis kui keset rahvamassi tekib mu ümber aupaklik ruum, saan ma aru, et kõrvalviibijad vist ei soovi mu räpaseid mõtteid kuulda... ja siis ma naeratan jälle omaette lollakalt ja teen näö, et nii oligi mõeldud... oi ma ei või ikka... :D
Aga kui nüüd need mõtted kirja panna, mis avalikkusele on välja öeldud, siis tegelikult ei ole need sugugi nii kaunid ja aatelised enam. Kuigi...aatelisusest rääkides, siis järjekordselt tuleb tõdeda, et Eesti riigikorralduses on midagi ikka väga paigast ära. Viimasel ajal suurt kõmu tekitanud ACTA ja sellevastaste protestiaktsioonide korraldamise valguses on ikka väga nõme kuulda meie peaministri suust sõnu, et ACTA on üks ainuõige asi. Tõsi, kes olen mina et arvustada meie tarkasid ja ilusaid riigiisasid, sest erinevalt minust on nad ka targad! (For the record, mina olen lihtsalt ilus) 2012. aasta jooksul, mida on küll olnud vaid pisut peale kuud, on nad juba korduvalt suutnud maha saada statement'idega, mis lihtsalt ajavad harja punaseks. Meie võrratu demokraatia tõestab oma diktaatorlikku võrdsust ja vabadust taaskord. Näib, et suurusehullustuses on härrased rahvasaadikud unustanud, kelle huve peaksid nad eelkõige kaitsma, raha on ilmselgelt öelnud oma arvamuse ja see jääb teadupärast alati peale.
Ja tegelikult tahtsin ma arutleda ühel kõvasti mõistlikumal teemal, kuid jälle läks jutt poliitika peale... I wonder why...
Nädala algul tekkis internetikeskkonnas, mida laiem avalikkus tunneb Fotoalbum.ee all, ühe pildi alla arutelu esteetika kohta. Pilt ja seda sisaldav kaust on nüüdseks juba kustutatud. Ma olen ka varem blogis Fotoalbumit maininud, toona siis alaealiste pornograafia levitamise kohana (muide see tegevus toona nimetatud tegelase poolt ikka veel jätkub, aga see selleks, eks umbrohi pidavatki kehvasti hävima). Nüüd siis läks arutelu lahti pildi all, millel ilutses korralikus suuruses metssiga mida parasjagu lohistati lahkamisele. Sealsed kommentaarid panid mind mõtlema, kas tõesti on inimesed nii neetut õrnahingelised, et sedasorti pildid panevad neid vastikusest võpatama... ja samal ajal ei ütle keegi midagi inimesele, kelle kaustas ripuvad pildid alasti pisikestest tüdrukutest duši all...mnjah...fucking banaanivabariik on meil ikka tõesti.
Hakkan üha rohkem aru saama inimestest, kes iga hinna eest tahavad siit riigist vehkat teha. Mitte et mina tahaks. Ei, mulle meeldib siin. Kord varemgi tuli loengus arutlusele teema, mis on siin riigis valesti ja ma pidin kahetsusega nentima, et ma olin ainuke, kes julges valitsevat korda kritiseerida. Jääb mulje, et inimesed ongi lihtsalt pimestatud poliitikute lubadustest ning naudivad mugavat elu, tahtmata suurt midagi ühiskonna hüvanguks teha. Mitte, et mina oleks musternäidis, aga kurb on... patriotism on moesõna, mida kasutatakse vaid laiskuse katteks...
Räägib üks ilge mittepatrioot, segavereline, kodakondsuse poolest eestlane, hingelt...seal olen ma maailmakodanik...
Aga kui nüüd kõik see pask kõrvale jätta, on elu ju päris okei või mis? :)