Pages

Friday, September 11, 2009

SOO sick and tired!

Täna on reede. Mul pole õhtuks veel ühtegi plaani. Uskumatu!
Grete läheb täna Berliini. Ma kadestan tema huvitavat elu. Varsti ma kauplen end temaga pokkerit mängima kaasa. Mitte mängima vaid võibolla niisama hängima, sest mängida ma ei oska:). Raha mul ka ju kõigele lisaks pole, mida maha mängida...noh jah, see selleks...
Kool on nõme! See on fakt, mis ei muutu aastatega niikuinii. See jääb samaks igas vanuses. Täna suutsin ma saada vihkamise objektiks, kui ma jalkat mängides Mailise kunstküüne murdsin. Ma usun et tal oli valus, kuid see on jalka ja see on kehaline. Andke andeks, et ma mängin nii nagu ma mängin ja mul on savi, kas ees on inimene või kivisein:D Vihaselt, nagu mina, on alati hea mängida, siis ei tunne mingit valu ja kui tunnedki, siis on ainult hea olla. Ma tean, et mul küll on. Füüsiline valu on igatahes vaimsest parem, see läheb mööda. Ja noh inimese aju on juba nii konstrueeritud, et ta ei suuda kahe asja peale korraga mõelda. Ma tean, eet mina küll ei suuda, aga see, kuidas ma seda teada sain, jätan ma parem enda teada...ai, vaimselt hakkas valus! Täna oli koolis tuletõrjeõppus. Ma oleksin võinud leepi lasta. 5 mintsa enne seda sain ma teada, et Kairit on Võrus. Ma oleksin vabalt võinud talle oma korteri võtme anda, ta oleks saanud siin passida. Õhtul oleks saanud koos Viluste minna. Häire oli vahva. Me külmetasime 15 mintsa väljas ja siis kobisime füüsika tundi tagasi. Nummi. Mul hakkas vahepeal külm. Sven soovitas minu vingumise peale Mihklil mind kallistada. Sven sai minu käest jalaga. Ma olen viimasel ajal meeste vastu vägivaldne. Eelmisel nädalal jõudsin ma juba Jaanekit peksta(ei mitte seda lohvi, kes end Viluste kunniks peab, vaid ühte ilusamat, targemat ja huvitavamat Jaanekit), see nädal sai Sven jalaga, ei tea, kas ma järgmisel nädalal jõuan veel kellegi kolkimiseni...?(Mõni vääriks küll vitsa)
Uhh, kui pikk eepos juba kirjas on. Järgmine nädal on siis koolis juba pingelisem, tuleb nädalavahetusest viimast võtta:)
Elu on kaktus!

Its like no matter what I do I can't convince you to just believe this is real, so I let go, watchin' you turn your back like you always do...

No comments: