Pealkiri mõeldud inimesele, kellega ma ei räägi...enam...vist... aga see polegi tähtis...enam...vist...
Räägime nüüd rõõmsamatest asjadest. Räägime sellest, et homme saab alguse 9 kuud kestev ajude nuss, mida viisakamad inimesed nimetavad kooliks. Mina õnneks nende hulka ei kuulu...viisakate inimeste hulka muidugi. Jah ma luban vanurikesed bussis istuma ja puha ja aitan muidu hädiseid aga muidu olen ma väga ebaviisakas, õel, tige ja muidu ropu suuga. Mul on jääknähud suvest ja üleüldse on kõik nii sitasti. Kas pole mitte elu, mida endale tahta? Bingo, mina ka ei tahaks. Mul on tunne nagu oleks mul mingi sõltuvus ja mul on doosi vaja, käed värisevad ja ma tammun mööda tuba edasi-tagasi. Ei ma pole narkar, ma pole alkohoolik, mul on sõltuvus Sinust, ja Sina ei räägi minuga. FINE! Ma ei räägi sinuga ka. Ma ei suhtle ka sinuga enam. Ma ei tule sinuga enam jooma, ma ei tee enam üldse midagi. Ma ignoreerin sind täielikult, kuni sa mulle jälle mõne lollaka sõnumi saadad ja küsid: Mis teoksil? Vat kuni selle hetkeni olen ma tigedust, õelust ja kurjust täis ja ignoreerin sind. Aga siis, noh siis ei tea, mis ma teen. Ma veel mõtlen selle peale umbes mõned sajandid, kuni sa jälle minuga suhtlema hakkad. Oih, kas ma kaldusin teemast veits kõrvale w? Sorry, mi bäd!
Homme koolis näeme, RAISK!(HAHAA, essa tund on inka, niiet mina Sinu asemel hakkaks kiirest sõnumit trükkima enne kui ma mõnda ilusamat ja nooremat näen...(6)ah, mis ma ikka sõimlen, Sa niikuinii ei loe ju...)
No comments:
Post a Comment