***

Sai siin oma blogi läbi loetud ja mõeldud, et küll ma olen ikka pentsik inime. No kui vaadata seda, millest ma oma postitustes kirjutan, siis võiks arvata, et ma olen mingi paduroheline või vastupidi eehh.... noh... rohelise vastandvärv! Normaalsed inimesed kirjutavad oma bloogi mis neil päeval huvitavt toimus või oma lemmikbändist, või jalkavõistkonnast...
Jah, ma tunnistan tõesti, et olen täielik erandjuhtum, aga samas tekib ka küsimus, kes meist poleks. Võtkem näiteks mu pinginaabri(ma loodan, et ma nüüd koolis tappa ei saa;)):
Mind ei pane muretsema need asjad, mis teda, mina pole selline patrioot nagu tema, mul pole sellist pead, nagu temal(igas mõttes)aga samas olen mina jälle selline totu, kes oma vaba aja sisustaks metsas jalutades, oma ajusid marineerin ma täiesti vabatahtlikult alkoholiga ja mina tegelikult olengi see veidrik, kes vahest tänaval kõndides endaga räägib ja valjusti mõtleb. Filosoofia pole küll kunagi olnud mu tugev külg, sest oma haiglasel moel suudan ma kõik filosoofilise teksti vasakule pöörata või lihtsalt materiaalseks teha. Let's face it, olen lihtne maamats, pole mul ei nägu, ei tegu!:D Ja näete kui haiglane on see, et ma selle üle ka ise naerda suudan! Olen õnnelik oma väikeses maailmas, kus tähtis on see, mida sa teed, mitte see, millest mõtled, oh kurat, liiga sügavmõtteline lause minu jaoks...

Kui ma ei kuulaks metalit, värviks oma pea plontiks ja ostaks endale chihuahua ja roosa kabrioleti ja vaataks elu läbi roosade prillide 8-D a'la:

Aga seni elan edasi argipäeva kõntsas, võitlen majanduslangusega ja üritan õppida.

me kõik ju oleme erandjuhud