metsa, metsa, metsa...

nädalapäevad käin ringi ühe mõttega, tahaks maale, tahaks metsa. Käiks ja piiluks, kuidas kitsed metsaserval lume alt söögipoolist otsivad või ragistaks natuke noores haavavõsas. Kraaksataks pasknäärile vastu või loeks lume pealt metsaajalehti. Roomaks veidi lume sees ja suruks end murust madalamaks, et ainult mitte rebasele silma jääda, rassiks päevakese lumes mütata läbi vaikse lumesajuse metsa. Käiks vaataks üle kõik vanad ja tuttavad kohad, mis talvel nii teistmoodi, kui suvel on, ehk läheks isegi kobraste tegemiste kohta uurima, ehk leiab isegi jääaugu, kust välja ronitakse kevade saabumise puhul värskeid oksi närima...
Läheks paneks üles lindudele toidulaua metsa, ja viiks oravatele mullusuviseid pähkleid, need kaovad laualt alati kõige kiiremini;) Varsti hakkavad rebased urukohti otsima, siis peab varakult platsis olema ja peale passima, kuhu seekord kiivalt varjatud saladus peidetakse, kuigi see õige varsti ise päevavalgele ronib:)
Nüüd olen tõeliselt aru saanud, et linnaelu pole minule, mind tõmbab ikka sinna, kus augustiudu heinamaid looritab ja rukkiräägud ja sookured telgis magades unelaulu laulavad.

Suvele olen ka palju mõelnud. Tahaks seeaasta jälle Saaremaale minna suvel, aga kas ja kui kauaks on iseasi. Kahjuks puudub minu varustuses väga vajalik peegelkaamera, ja vajalik pikk toru, millega võiks linde püüdma minna, ujuvat varjet, et kusagil siseveekogul passida, kardan, ei oska ma ise samuti konstrueerida, kuigi kui väga tahta, saaksin hakkama küll, suurem mure oleks selle transportimine. Kindlasti tahan sel aastal varjetelgiga pildistamist proovida, sellest oli ju ka looduspildis teema, kuidas odavat telki varjeks sobitada, seda kavatsengi teha;)
Meenikunnosse tahaks ka kaunite sügisvärvide aegu sattuda. Rohkem hetkel väga ambitsioonikaid plaane pole, sest suure tõenäosusega tuleb ikka suurem osa suvest kusagil supermarketis asju riiulile laduda, et võiks endale mõnd objektiivi lubada...:/