
siin ta on, üsna lähedal Võru-Räpina maanteele, punane ring ümber tõmmatud. Sinna saamine on tõeline õnnemäng, sest männid on küll kidurad, aga üle neist ikka ei näe, samuti on tagasi tulemisega: ükskord oleksin mingi veidra haagi tõttu peaaegu Vinso risti välja jõudnud:D õnneks jõudsin enne metsaservale ja sain aru, kus ma olin, kevadel muidugi hea käia, põllud on paljad. Ainult kummikutest võib ilma jääda ja kummaliselt asendamatuks abiliseks on saanud monopod, mis väga edukalt igasuguseid matkakeppe asendab. Saab kenasti lombi sügavuse üle mõõta enne sinna ronimist ja kummikutega mutta sattudes on tugi olemas:D
Seda kõike kavatsengi koolivaheajal teha, näis, kas midagi mu plaanidest ka välja tuleb, sest mingil päeval tahan ka koeraga linnas käia ja see pühapäev pean veel ratsutama ka tulema, aga muidu on ju plaan vähemalt hea.;) Ja jahihooaeg ka läbi, julge metsas kõndida:D
2 comments:
Hehee, leidsin koha ülesse. :P
Millal küll kevad tuleb? Aina lörtsi ja lund sajab...
Küll ta tuleb:D Ega tali maha ikka ei jää... ma loodan...
Post a Comment