Jõuluks koju

Mööda ilma ringi hulkudes tulevad ikka kõige paremad mõtted pähe. Kahju on vaid sellest, et niipea kui kuhugi paika jään on need mõtted kui peoga peast pühitud. Ringi rännates ja erinevate inimestega kohtudes hakkavad mõtted iseenesest elu ja olemise keerukuse ümber keerlema. Tekivad tahtmatult küsimused, kes ma olen, kust ma tulen, miks ma siin olen ja kõige tähtsam- kas ma olen ainuke, kes mööduvaid inimesi ja elupildikesi seirab mõttega neis midagi leida? Leida vastuseid küsimustele mis painavad (või vähemalt võiks seda teha) igat mõtlevat inimest.
Sattusin lugema ühes Lõuna-Eesti pealinna raamatukaupluses Roone Roosti raamatut, mis lühidalt öeldes võttis kokku kogu minu maailma. Ei tahaks küll nagu kopeerida kellegi mõtteid, aga tol hetkel oli mul küll tunne, et keegi on häkkinud sisse minu ajju ja sealt vastavasisuliste failidega vehkat teinud. Mu peas moodustus tervikpilt. Ega asjate kutsuta seda kohta heade mõtete linnaks. Seal tulevad needsamused tõesti pähe. Killud minevikust ja olevikust, kus kaubamaja vaateakendel võib näha idüllilisi perekonnastseene, sõber rääkimas mulle oma elust, mu õppesõiduõpetaja aegumatud tõed( millel muide pole vähimatki seost autojuhtimisega), üks mees bussijaamas Jägermeistriga, mingi psühholoogiaalane raamat mida ma sealsamas poes sirvisin... Ja mulle saabki selgeks, et ei ole olemas ideaalset perekonda. Mis peitub selle kauni pildi taga? Enamik inimesi armastab oma pealiskaudset elu, see on mulle juba ammu selgeks saanud. Väga vähesed tahavad asjade kulgu süüvida. Veel vähemad on suutelised enda jaoks järeldusi tegema. Oma õnneks või õnnetuseks, ma pole kuigi kindel kumba täpsemalt, olen ma kokku puutunud kõigi kolme tüübiga. Esimesed kinnitavad, et ma olen pessimist ja ma peaksin kusagil nurgas omaette olema, et mitte masendada teisi, teised leiavad, et mu vaated on huvitavad kuid ei soovi neist pikemalt teada ja kolmandad...need on toredad, aga tegelikult ei olegi mul nendega millestki rääkida, sest me mõtleme niikuinii ühte moodi.
Kes olen, kust tulen, kuhu lähen...? Kui isegi teaks...