Nagu Mann mulle täna sõnumineeris, siis trenne enam ei toimu. Saan aru ka temast. Mitu korda järjest üritada uuesti algatada seda regulaarset treenimist on üsna väsitav ja nõme küll, eriti kui õpilaste-poolset initsiatiivi ka pole; kel on vaja tantsimas käia, kel vaja oma mitterahuldavaid hindeid parandada. Kui uksest ukseni transport olemas oleks, siis ehk veel veetaks end välja, aga kui bussidega peab majandama, siis ei viitsita eriti end sundida, eriti kui ilm on vastikult udune ja külm.
Ise tahaks küll kas või iga päev ratsutamas käia, eriti nüüd kevadel, kui iga päev on metsas jälle midagi uut nii endal kui hobusel. Ampriga läheb muidu seinast seina, vahel on ta tõeline frukt, peksab tagant üles ja astub säärele vastu kui peaks eest astuma, siis aga üllatab perfektse sammult galopile tõusuga, koondunud traaviga ja vahel lustlikumas tujus mõnel galopisirgel sirutab oma jalad ka kõhu alt välja ja näitab, et tema on tegelikult Liivimaa kiireim suksu :D Tõesti kahju, et korralikult trenni ei saa, mõtlesin, et võiks proovida õnne mõne kergema koolisõidu skeemiga, kui kevade tulles korralikumalt saab ratsastustrenni tegema hakata, aga nüüd, ei teagi. Peaks Manniga veidi nõu pidama. Ma usun, et sellel hobusel on potensiaali, minusuguse harrastaja tasemel vähemalt.
No comments:
Post a Comment