Sõnatult...
Ja nüüd ma siis räägin, millega ma viimane nädal ja natuke peale tegelenud olen. Kolmapäev oli tore. Siis ma sain tuttavaks hulga uute inimestega, kes tegelikult on täitsa toredad ja tegelikkuses ka esimesed tuttavad, kelle ma Võrus endale leidsin, mis tundub ka üsna veider, sest kuigi ma olen siin aasta aega elanud, tean ma Põlva, Mooste ja Veriora rahvast ka rohkem, kui Võrukaid. Nüüd siis mõningaid tean. Ahjaa, ma pean välja ütlema, et see tekitab ääretut pissed-off tunnet, kui inimene sind lihtsalt ignoreerib. Mind ei koti, kui Sul on omad ärid ajada, aga ole mees ja tõsta toru, Sa isegi ju ei tea, mida ma Sinust tahan. Enivei, mul poogen, ära minu käeulatusse koos tikkudega satu, võib juhtuda, et ma panen su lihtsalt põlema:)
Et kõik siis teaks, et minul läheb meeletult hästi ja ma ei kurda üldse, kuigi mul on kaks uurimustööd vaja mingi hetk teha ja siis oleks üldse vaja kooliga tegeleda, aga ma ei kurda, ei, absull mitte, sest koolis läheb mul tegelikult hästi ja alati võib ju hullemini minna eksole:)mul on uusi sõpru, kellega vajadusel võib kakelda, mul on uusi huvisid, millega vajadusel tegeleda, elu on jumalast päevalill ju...
Homme pean ma tartusse minema, mis on ka jälle midaig uut ja huvitavat, sest tõenäoliselt tõotab see pisikest seiklemist mööda linna ja muud sihukest huvitavat värki...
Okei, olgu see siis pisuke lühikokkuvõta mu nädalast ja noh, mis mu igavast elust ikka rohkem arutada;)
Tsawa!
No comments:
Post a Comment