du hast, du hast mich, du hast mich gefragt, du hast mich gefragt, du hast mich gefragt und ich hab' nichts gesagt! Aber das ist ja shon meine probleme, dass ich dir niemals wieder sehen will:)SO STOP F*CIN' CALLING ME!:)
Uhh, kus mõni inime on loll aga järjekindel, ja kunagi pidasin ma ennast selliseks...eip, ma olen sel juhul lihtsalt loll ja loobuja:)
Enivei...elu on täitsa tore vahepeal ja kui ma teaksin, mis mul viga on, siis oleks veelgi vahvam. Aga tegelikult ma ju ei kurda, ja üldse ei saa ma aru, mis ma oma kenakest aega arstide vahet käimisega sisustan...see selleks. Täna oli mul trenn ja see oli siis esimest korda sel sügisel Nursis. Kauaoodatud plats, mis on nii kena ja suur ja tasane, on hetkel kahjuks remondijärgus ja üsna üles küntud näoga ja kuna mu suksu, kes mulle täna vööni ulatus natuke lonkas, siis tegin ma ainult sammu, aga asi seegi. Suksu oli nii pisike, nagu oleks ma eesli seljas istunud, aga fafa oli:D Nursis on üldse kuidagi vahvam trennis käia, siin on suur tall, suur plats, pikad metsarajad ja väike koppel, kust hobuste kättesaamine ei võta poolt tundi aega. Hobused on ikka samad ja mõnusad, seltskond ka seesama aga ikka on kuidagi tore jälle Nursis tagasi olla...
Järgmisest kuust alates tekib vist võimalus käia trennis ühe Viljandist pärit treeneri käe all. See saaks siis olema laupäeviti, ja kord hakkaks maksma 100 eeku+transpordi kulud jagatavalt. Arvan, et mõne korra võiksin käia küll seal, aga pidevalt käimiseks mul küll vahendeid ei jagu. Ratsasport üldse selline kallis ala:) ma ikka suudan endale kõikse kallimad huvid leida nagu fotograafia ja ratsutamine:D
No comments:
Post a Comment