Muidu on ju kõik hästi, ainult tuba on suht jahe ja hobused on liiga äravahetatavalt ühte nägu- neli ühte värvi, enam-vähem ühesuurust ja kõigi nimed algavad E-ga. Tee siis vahet, kas see, kelle sa just koplist kinni püüdsid oli Eomer või Everest. Äkki oli hoopis Elmer... Küll see ükshetk tuleb. Seon neile erinevad tutid pähe, küll siis meelde jääb.
Mis mul siin siis on- mul on 15 igavlevat turistihobust, kes kõik peaks teoreetiliselt saama suveks saledaks ja vormi. See ülesanne pole just kergete killast, kui 7 eestlast elavad päevad läbi pea heinapallis. Nad ise sarnanevad juba nendele heinapallidele mida nad mõnuga hävitavad. Üritasin täna tabada ühe ribisid, mis olid peidus vähemalt 3 cm karva ja 5 cm pekikihi all. Saab olema paras katsumus neid veidigi siledamaks saada. Vahel ei saa inimesed aru, et ülekaal on loomale ohtlikum kui alakaal. Eesti hobune on niiehknaa loom, kes suudab end ka asfaldi peal paksuks süüa. Minu ülesanne on siis need eestlased järjepanu ees käima õpetada ja ühte raskeveokat veidi korrale kutsuda. Saan aru, et ta on siin viimasel ajal eriti lõbus olnud...mis teha, palju süüa ja vähe tööd...
Lisaks hobuste treenimisele pean tegelema ka laste trennide (niipaljukest kui neid nüüd saab olema) ja ka turistidega. Lumepuuduse tõttu on meie peamine sõiduriist vanker, millega aga tundub, et ei ole väga lõbus metsa vahel seigelda. Homme katsun selle raskeveoka siis ette võtta, näis noh mis sellest asjast saab ja kes sellest võitlusest eluga väljub. Maneež on küll olemas, kuid kahjuks on pinnas küllaltki kõva ja erilist trenni seal teha just ei saa. Kardan, et isegi korde otsas saab olema keeruline loomi normaalselt jooksma panna.
Kaeme perrä, kas tõmmas' kerrä.
1 comment:
Kurat küll, vaheta see idiootlik taust lõpuks ära. Silmad on haiged juba sellest blogist.
Post a Comment