Oye zumba!

Eelmine nädal läks mul korda. Kõik läks kuidagi hästi, kõik mis ette võtsin sai tehtud. Üle pika aja midagi rõõmustavat ka sellesse sita suusailmaga sügisesse.
Nädal algas praktikaga. Kuuajase maratoni juhatas sisse sepatöö praks, mille käigus esimesel nädalal pidime valmis tegema ääsid tulevase sepikoja tarbeks ja sel nädalal oleme jälle Olustvere mõisa sepikojas ka päris haamritööd tegemas. Ääsi tegemise jaoks pidi kõigepealt omandama algelise keevitusoskuse, tegema palju täpset relakatööd ja rakendama meeldivas koguses oma loomulikku tehnilist taipu ja tervet talupojamõistust. Ühe ääsilaua saime neljapäevaks kahe peale valmis ka, aga kuna ma reedese päeva praktikat "üle lasin", siis kahjuks sellega ka minu panus ääsilaudadesse vist piirduski. Kokku pidi neid valmima 4 tükki. Võin endaga isegi rahule jääda, sain hakkama küll. Keevitamine ilmseltgelt veres :)
Reedel käisime inimestele viima tervist ja õnne ja üldse veidi vaheldust töisesse argipäeva- käisime santimas. Lõppkokkuvõttes oli ka see edukas üritus, kuigi algul tundus kõik olevat üsna kaootiline ja paika panemata, koha peal improviseerides laabus kõik. Punt oli täitsa hää ja koostöö sujus :) Lahe oli üle pika aja teha midagi veidike pöörast. Nagu ma nentisin, siis eneseväärikust pole niiehknaa enam ollagi, no asi too siis ära ei ole end veel pisut rohkem lolliks teha, kaotada pole ju midagi, ainult võita...
Laupäev-pühapäev möödusid mul ka meeldivalt oma lemmiksuksu turjal mööda metsa seigeldes ja uusi tutvusi luues. Pühapäev tuli küll raskelt, aga kohale ta ikka jõudis.
Nüüd istun kenasti arvuti ees, pea on paks, nina kinni, kurk kähe ja palavik laes, olen haige. Nii juhtub, kui ääsi ees end higiseks töötad ja siis korraks välja õhku hingama lähed...ull pää- paljo vaiva, nagu öeldakse. Homme peaks saama teoks ka kauaoodatud "rebaste karastamine", ehk meid siis võetakse oma ala tegijate poolt seltskonda ametlikult vastu. Mitteametlikult oleme juba ammu omad. Näis-näis, kas ma sinna ka jõuan... Raske on olla ja kuigi üritasin magama kerida avastasid järsku kõik korraga, et nüüd oleks õige aeg mulle kõne tõmmata...nagu kuradi telefoni keskjaam, ma ütlen küll. Nädalate viisi võib telefon vait olla, ja siis kui tahad, et see vait oleks... oh well...