Reisikirjad Moskvast vol7: Riisikatest rehvivahetuseni.

Käisin ringi mööda kaunist Eestimaad ja mõtlesin elu üle järgi. Vihmasajus teeveeres seistes saab seda päris edukalt teha, teate. Kui süda on paha järjestikku tõmmatud sigarettidest ja silmad pimedad tühjast jõuetusetundest. Seda siis proosaliselt väljendudes. Aga kui nüüd ausalt kõik ära rääkida, mis hinge vaevab... siis ei saaks mõni aus maksumaksja öösel magada. Ja seda ma ometi ei taha. Seega jätkan juba tavaks saanud umbisikulise juraga, mis kõigi eelduste kohaselt peaks suutma inimesi mõtlema panna, aga tõenäoliselt seda siiski ei juhtu.

Mis siis ikkagi toimus? No sain maitsta autoomaniku rõõmusid. Ja neid siis nii toredama kui ka sitema poole pealt. On mõnus küll- tahan, istun autosse, sõidan kuhu vaja, on tõesti. Aga mündil on ka teine külg ja vahel tuleb ka jamasid, nagu tühi paak või katkine rehv, ette. Kõik mis liigub, see kulub. Ja kipub otsi andma just siis kui seda kõige vähem vaja on. Aga no vedas, et vaevalt nädal aega tagasi olin soetanud endale masina, mille rehv just parasjagu tühjale kohale alla passis, kust muidu ma selle laupäeva pärastlõunal Eestimaa perifeerias oleks välja võlunud... :) Ja vrõnn-vrõnn, veeremine kodu poole sai jätkuda. Nii tore oli muidugi tõdeda, et eestlased on abivalmis rahvas. (Jah, osaliselt on see lause täiesti siiras, aga suuremalt jaolt on see räige iroonia.) 

Riisikatest vaid nii palju, et neid oli metsa all täitsa palju. Et ma olen mükoloogiline idioot, siis rohkemat ma seentest ei tea. Tean ainult nii palju, et purki lööduna sobivad need 40-kraadise alkoholi kõrvale päris hästi. Aga vat seda viimast ei saa ma vähemalt mõned päevad veel pruukida, sest antibiootikumid koostöös viinaga ei mõju vist hästi. Ilmselt selline üsna letaalne segu :) Mitte et nüüd väga suurt tahtmist olekski. Suitsetamist jätan ka juba maha, tagasi tervislike eluviiside juurde. Kui enam jalamees pole, tuleb niiehknaa seda va tervist  mujalt otsida kui hundijalaveest. Varsti on mõte ennast ära kolida ühiselamusse ja tudengielu siis selle kõige keskmes ka nautida. Mnjaa...
Eks hiljem siis näis...