Tööloom

Eelmisest nädalast peale võin end jälle tööinimeseks nimetada. Käin hommikuti inimestele värskeid uudiseid viimas. Plaan oli küll kooli kõrvalt tööl käia, aga juba on tunne, et pigem käin töö kõrvalt koolis. Mitte et ma nüüd kooli kuigi vähemtähtsaks peaks, aga töö dikteerib mu elu ikkagi rohkem kui kool, midagi parata ei ole. Tore on elada küll ilma kohustusteta, aga samas pean tunnistama, et kui oled saanud tunda sellist parajat kogust stressi, mis sunnib pideval tegutsema ja usin olema, ei oska sellest vabanedes nagu esimese hooga miskit pihta hakata. Eelmise semestri lõpus sain seda oma nahal tunda- pärast erialaainete hindamist oli koorem kadunud ja ei mõistnudki midagi enam üle jääva ajaga teha. Seekord ma küll tegevuse puudumist ei karda, sest võib juhtuda, et pärast hindamist tuleb kohe tööpõllule suunduda. Seda, kus ta mul see suvi olema saab, on vara veel öelda, võib juhtuda, et reedene päev toob selgust majja, aga ette ma asjadest ei ruttaks.
Kui nüüd aus olla, on vahepeal nii mõndagi kummastavat juhtunud, kuid ka sellel teemal ei peatuks ma pikemalt. Ei oska millestki nagu alustada ja ega tahagi alustada. Järgi mõeldes, polegi nagu millest alustada. See selleks.
Kui hästi veab, (või kuuseis lubab) saab tuleval nädalal jälle metalliga sinasõprust sobitada. Teoorias peaksime praktikatega omandama algteadmised/-oskused vormi- ja ehtetööst. Praktikas...on teooria ja praktika erinevad asjad, teoorias on nad mõlemad puht teoreetilised. Ehk maakeeli- näis noh, mis saama hakkab.
Some eargasmin' on top of the other crap... :)