Nüüd on see siis ametlik. Olen vaba inimene vabal maal. Olgu selle maaga kuidas on, mina olen vähemalt vaba. Minevikuta, tulevikuta, ajatu. Sest kõik on ju nii kaduvväikese tähtsusega, peamine on rahulolu endaga. Mis sellest, et seda pole juba ammu. Liiga kaua, liiga vähe, ei tea isegi. Tühi on olla. Ei taha enam, ei jõua, ei suuda. Tahan ära.
No comments:
Post a Comment