Pealkirjatu sikerdis vanast vihikust

Neljapäeva õhtul algab pidu,
mis viib meid ära argipäevast.
Pärastlõunast siider, viin ja viski,
kaasan veel ka sinu.
Pubist kluppi mölluhoog mind viib,
peas viinakurat, mis magus piin.
Hommik jällepohmakaga tuleb,
häguselt on meeles Madhouse ja linnatuled.
Kool ja õppetöö on võõras mõte,
soe voodi ja kahtlus lõpeb.
Järjekordne ülekas ja põhjuseta puudun,
et on reede, ka mõtlemisest loobun.
Õhtu uus ja järjekordne pidu ees,
DJ nüüd viimane hommikutunnike veel!
Külm kodutee jalge all kaineks teeb pea,
meenuvad nüüd kõik patud ja vead.
Elupõletajat mured ei püüa,
ükski jama jalgu alt ei suuda lüüa.
Kui läinud on sõbrad ja kõik armukesed,
abiks alati on viinakurat pudeli sees.
Tema iialgi ei anna korvi,
ei karda äikest, tuult ega tormi.
Alati su juurde tuleb,
muredest vabastab, ära kuulab.
Oma haardesse vaid vaikselt võtab,
tema sülle lõpuks vajud, tühjaks nutab.
Sealt lahkuda on puhas piin,
liialt hästi segi pea lööb viin.
Kaineks iialgi nüüd enam ei saa,
joon seni, kuni must on maa.
Mured, segadus ja hingevalu,
seda kaine peaga enam ei talu.
Ükskord lõpeb siiski iga pidu,
kodupoole viib tallatakso nelivedu
mind aegamööda kuni politsei
jõudu kasutades sekkub, kartserisse vei'.
Hommik Võru politseis on kole:
unine korrapidaja ja peavalu jube.
Masuajal Ibumax on defitsiit,
Varsti välja lüüakse mind soojenemast siit.
Õnneks kodu, armas joomaurgas,
pole kaugel Liiva tänava nurgast.
Kella kümneni on kahjuks aega,
selle sisustada võiksin koolis, nähes vaeva.
Lauluisakene Kreutzwald ju kunagi
Võrus elas, et me veel tänagi
võiks igapäevaselt teda kiruda mõttes
hommikust kooliteed ette võttes.

I'll make you lose the control!

Igav on see elu siin lõunanaabrite põhjaosariigis. Igavus on suurim vanainimeste tapja pärast südameinfarkti, mis on saadud liig noore armukesega müramisest. Seesamune ise tänatud, et ma veel täiesti vanainimeseks ei liigitu, kuigi kui küsida nende pisikeste poiste ja tüdrukute käest, kes alles teevad oma esimesi samme teel saamaks kohusetundlikuks ja korralikuks maksumaksjaks, kellest enamus surevad enneaegselt igavusse, oleksin ma juba muld. :) Igavust aitavad peletada intriigid, mida ma lausa armastan luua, nagu selgus hiljutisest vahejuhtumist. Seega ma lõpetan enda petmise ja sõnastan selgelt, et mina, Kristiina, olen paras intrigant ja selle üle pagana uhke ka veel! Olen vaid üks keskpärane naine- uudishimulik nagu vasikas ja salvav nagu uss, kelleks lasen end ka pidada, sest kuigi mehed on sitapead, on paratamatu, et naised on ussid. Pole olemas keerulisemat filosoofiat, kui seda on naise mõtlemine, leian mina. Nende mõttekäike on raske ennustada või oletada isegi naistel endil. Nii üritasin minagi aidata hädas sõpra ja pidin kahjuks alla vanduma, kuna ma lihtsalt ei saa naistest aru! Miks on neil alati millestki puudus, miks ei või lihtsalt rahulduda olemasolevaga ja sellest viimast võtta? Aga samas, miks rahulduda sellega, mis sul on, kui võiks olla rohkem? Kapitalistlik mõtteviis, kuid ma leian, et see viib elu edasi. Miks ei tohiks inimene tahta rohkemat? Mina tahan rohkemat! Kogu aeg! Kahjuks olen liiga laisk, et pidevalt rabeleda enama suunas. Ma üritan vaikselt ja aegamööda sinna jõuda, kuid ehk olen liiga järeleandlik või peaksin olema otsekohesem oma soovide sõnastamisel? Typical woman...

Anna kannatust!

möödunud on natuke aega, kui ma siia viimati kirjutasin. Ununema hakkab juba, et mul blogens on. Ma olen vahepeal targemaks saanud, õppinud juurde mõnigaid sõnu...nt skafopood ja rõlge. Seega, kui ma kedagi skafopoodiks kutsun, siis teadke, et te peaksite solvuma :D see pole tegelikult nii meelitava tähendusega, kui ta tundub ;) ja rõlge=rõve+nilbe, aga seda haritud inimesed juba teavad. Muidu on kõik ju praktiliselt ilus ja lilleline, ainult kerge külmetus, peavalu ja nohu. Lisaks veel üks sinikas, mille tõttu ei saa ma nüüd kolm nädalat inimesi šokeerimata lühikeste varrukatega pluusi kanda, kuigi nagu ma alati ütlen, siis minu vabandus on koduvägivald, mis sinu vabandus on!?xD Kõigele leidub alati vabandus! Loll on see, kes vabandust ei leia. Idioot lausa, võiks öelda. Põmdi, jookse peaga vastu seina, keera ots ringi ja jookse uuesti! Vat nii arvan ma lollidest vabandustest, sest täpselt selline on tunne, mis mind valdab, kui üks vabandus hakkab teist taga ajama ja mõistlikku seletust asjale polegi, ainult häbematu vabandamine, mis tekitabki ainult eelmainitud efekti. Villand saab, kui iga paari nädala tagant tuleb sama jama läbi elada. Ise olen ka muidugi intrigant ja ei suuda olla rahul sellega, mis mul on, vaid tahaks ikka ja jälle enamat. Endiselt...
Täna ma koolis ei käinud...
...ma ei jäänud millestki ilma...
_________________________________________
Eargasm - An Orgasm of the ear triggered by the mastur-bation of the eardrum by exceptionally sexy music.

:( kurb...

ja sugugi mitte selle pärast pole ma kurb, et on sügis ja ma ei saa Vargamäele minna ja pean kirjandit kirjutama ja ma pean homme kooli minema, vaid kõige muu pärast. Põhiliselt on tegu tähelepanuvajadusega. Vajan tähelepanu, mida pole ma juba ammu selle õigel kujul saanud. Ehk just viimase nädala aja jooksul olen ma aru saanud, miks inimesed petavad ja valetavad, peavad armukesi ja afääre. Ma küll teadsin kõike seda juba varem ka, aga nüüd jõudis see teadmine minuni uuesti valusal kujul. Ma tahaks kõik lihtsalt selgeks rääkida, aga kuidas sa räägid seinaga, kui sein sinuga ei räägi. Kuigi...isegi vestlus seinaga tundub olukorras, kus su kõnedele ei vastata ja msn-i ei ilmuta (või olen ma ära blokeeritud, ma ei tea), täiesti mõistlik ja mõtestatud tegevus. Ma lihtsalt ei jõua enam olla initsiaator!!! Ma ei suuda mõelda enam, kas viga on minus, kas mina tegin midagi valesti... ma ei suuda...

Crazy little thing called love!

Vihmake sajab ja horoskoobid on lahedad. Muidu ma neid ju ei loeks, kui mul meelelahutust vaja poleks xD. Muud meelelahutust mul enam pole, kui vanainimeselikult lugeda horoskoopi ja õhata, et kes küll nüüd mu ellu uue armastuse küll toob, ohoo...
Nii vähemalt lubab mu selle nädala horoskoop...I wonder...
Tegelikult tahtsin ma taaskord rääkida millestki olulisest, hoolimata sellest, kas see kellelegi ka korda läheb. Tahtsin seekord rääkida rääkimisest endast. Mina räägin palju. Seda ehk seetõttu, et ma tahan, et ka vestluspartner palju räägiks. Teema ise polegi oluline. Minu jaoks on peaasi, et jutt jookseks sujuvalt, ilma tõrgeteta (no umbes nagu kevadine suurvesi rentslist alla). Kui suhtlusel tekib tõrge või takistus leian, et targem on sellele üheskoos leida lahendus, kui teema järsult kõvale pöörata ja jätta sinna õhku rippuma suur küsimärk, mis tihtipeale jääb lahendamata ja võib hakata segama edasist vestlust, kuna sellele teemale juhuslikult sattudes ei ole küsimärk kuhugi kadunud vaid ripub endiselt saladuslikult selle augu kohal, mis ise ei parane. Kui selliseid tõkkeid suhtlemisel üha rohkem tekib, jõuame varsti olukorrani, kus polegi millestki rääkida, sest igal pool kuhu vaadata on jäänud mingi lünk, mingi tühimik täitmata ja üha raskem on sinna midagi asendada. Ja kui nüüd küsida tagantjärgi nende tühimike täidet, on seda raske seletada, ja ma saan sellest täiesti aru, kuid milleks siis üldse tekitada neid neetud auke sinna vestlusse! Ma ei taha olla nõme inimene, aga mina suhtlen tõrkevabalt teemadel kepist piimasupini ja selle üle uhke ka veel ja mind ajab vihale, kui inimene arvab, et mina ei suudaks aru saada tema asjadest või elust. Ma ei ole telepaat! Ma näen, et inimene mõtleb, kuid ma EI OSKA JU MÕTTEID LUGEDA!!! :'( Ma tahan teada, mida inimene mõtleb, mitte aga seda, mida peidab ta poliitilise korrektsuse taha, mida ei söanda avalikustada. See võib kõlada egoistlikult, kuid mulle jääb mulje, et mind ei usaldata. :S Tänapäeval on ju kõik ometi lubatud ja sorry, aga mina ei oska elada tsensuuriga, mina räägin kõigest mis mulle pähe tuleb ja mida ma arvan, et ka teised peaksid teadma. Jutt voolaku sujuvalt edasi hoolimata teemast. Ja kui muu veenmismeetod ei aita, siis kuidas te ometi aru ei saa, NAISED ARMASTAVAD KÕRVADEGA!
See selleks. Ma siis nüüd lähen ja olen kasulik ja mõtlen elu üle järele umbes sama moodi nagu ma juba viimased kaks päeva seda teinud olen. Elu on ikka põhjatu kuristik, kuhu ei tahaks kukkuda, kui ta ükskord lõpeb, siis surmaga ja tema trajektoori on ka suht raske muuta, kukud ju alati ainult allapoole, ükskõik, kui väga üritad lennata, inimesed ei lendagi raisk!

OLOVERNES: Naine, sa räägid asjust, mis meestele kohased, tänini on sellest mulle ainult mehed rääkinud, sina oled esimene naine, kes selle asja suhu võtab.
- See ON mu tänase päeva lemmiktsitaat!!! xD

Take a ride!

Feelin' fucking alive! Tegelikult tahaks nii paljust rääkida, kuid tekib küsimus, milleks ometi. Kas teid tõesti huvitaks see, mida ma täna trennis tegin, millist mussi ma endale täna tõmbasin, mida ma eelmine nädal tegin või mida ma arvan päevauudistest? Noh, ma arvan, et tegelikult kedagi ei huvitagi! Selle pärast mõtlesin ma pigem rääkida teile sellest, kuidas liigne alkohol võib hävitada teie viimasedki 12 ajuakku, mida te hoidsite alal juhuks, kui neid tõeliselt vaja läheb, näiteks, kui te peaksite sattuma hämaratel asjaoludel põõsas kustes kokku karuga ning peate kiiresti otsustama kas ka raskemast koormast võidujooksu nimel vabaneda. Aga sellest ma KA ei räägi, sest seda te juba teate ju (A). Siis võiksin ma teile rääkida veel sellest, kui ebasportlik inimene ma olen, lausa häbi hakkab, pean vist suitsetamise maha jätma, sest ilmselgelt on 2 sigaretti per aasta liiga palju, väike jooks bussi peale võtab juba hinge kinni. Seega, no smoking, no speaking Americano, it sucks, for real! Aga ka SELLEST ei tahtnud ma täna rääkida! See kõik hülgemöla peab olema sissejuhatuseks mu tänase õhtu peateemale: Erektsioon kestab!
Mida see tähendab, ei oska ma veel öelda, aga ma teavitan kõiki sellest, kui ta mööduma peaks. Seni siis hoidke kõvv, kuulake 90-ndate mussi ja ärge septembris jooge. Mitte veel, esimesel oktoobril alustame jälle Veemäe puhkekeskuses! Olete kõik oodatud( juhul, kui te omate minuga sarnast väljalaskeaastat ja kooliaadressi)! Siis joome maa jälle mustaks ja mere põlvini, seni aga jää jumalaga puberteet!

Aga üldiselt on kõik okei ja ma tunnen end väga hästi, teil ei ole põhjust minu vaimses tervises kahelda, ma tegelen sellega juba ise! Jaa... ma kuulan Vennaskonda ja Singer-Vingerit ja J.M.K.E.-d ja nutan arvuti taga! Lulz! Ma nutan taga kaotatud noorust, mida ma ei mäletagi, sest kõik need laulud tehti ammu enne mind! :'(

Sügiššš

Esimene nädalake koolis peagu juba käidud ja võin julgelt öelda, et MITTE MIDAGI UUT POLE! Kool on ja jääb aastast aastasse muutumatuks, ainuke asi mis muutub on number kalendris. Igavus on ka tappev, midagi ei ole teha...:( homme saab õnneks trenni minna, otherwise on siin linnas väga igav. Keset nädalat ei viitsi keegi midagi ette ka võtta. Kõik on normaalseteks hakanud :( ja keegi ei tunne minu vastu enam isegi mitte sportlikku huvi a'la: mis teed? kus oled? kuis läheb?... tekib tunne, et ma olen erak. Või veelgi parem lihtsalt kuutõbune ja tegelt kõnnin unes ja tegelikult ei ole kool veel alanudki ja üldse on suvi ja augusti algus ja kõik on veel ilus ja tore ja kena. Vot!
Oleks tore ükski kord ärgata ja mõelda, et kõik on jumala korras ja elu on ilus...

tegelt võiks ju millestki targast ja ilusast rääkida, aga ma ei viitsi, sest mu ajub on niigi kahe päevaga juba kuivaks pigistatud ja padi on kõik mu pisarad ja kenasti endasse tõmmanud, seega mul pole ühtegi vedelikku, mille hägusest põhjast neid ilmatarkusi välja loksutada. Kõik selgemad ja hägusemad vedelikud on juba aegade jooksul ära proovitud, üle elatud, välja magatud või välja ropsitud ja põhjani võetud, nii et ei jää isegi hägust põhja, mis lauale koos klaasiga kildudeks lüüa et ennustada ette tulevikku, kas täna või homme lähen ma kiirabisse läbilõigatud veenide ja sinise silmaga või koguni suguhaigusega mis saadud vastselt pärast sinikat. Aga sellest pole hullu, sest targad ja tublid inimesed mõtlevad minusuguste lihtinimeste peale et meite elu mitte igavaks ei läheks tuleb teha aga järjest hägusema põhjaga jooke, et ennustused oleks täpsemad ja Kuuse-taadid koos teiste horoskoobikutega võiks kukele kerida ja jätta meile, joogist johtuvalt, kas lõbusaile või koledaile võimalus ise oma elu elada ilma nende targutusteta mis vaid raskendavad elu mis niigi riigiisade rahakotirasked meile maksumaksjaile. MOTT!