Pages

Tuesday, September 15, 2009

Tuim ükskõiksus maailma vastu


Mhm, ma tunnen end nagu Onegin. Mul on kõigest jumala pohhui. Ja nii veidralt, kui see ka ei kõlaks, siis järsku on mul ka Sinust täiesti savi. Mind valdab täielik tuimus, ma võiksin peaga läbi kiviseina naabritele külla joosta(aikrt, selle mõtte peale hakkas pea valutama...I'M STILL ALIVE!!!)ja siis nende diivanile tuttu keerata mõnusalt. Tegelikult tahakski seda jõledalt teha(tuttu, mitte seda seina-rammimise-värki)aga kui ma praegu unne jään, siis enne varaseid hommikutunde ma ei ärka ja siis üleval passida on veel rohkem pointless, kui praegu unega võidelda. Kivirähi "Mees, kes tundis ussisõnu" sain mul nüüd läbi ja ausalt öeldes, ei tekitanud minus mingit emotsiooni. Ma olen täna emotsioonitu nagu kala. Äkki peaks seda veel paar korda lugema, enne, kui midagi mõikab. Raamat nagu raamat ikka. Neid rõvedaid kohti , kus elusal mehel selgroogu üritatakse eemaldada, lugesin ka nagu viimast Ostumõnu kataloogi. Ma olin vist liiga väsinud, et seda kõike ette kujutada. Kõik on ikka liiga halvasti, ma tahaks magada, tahaks masaaži ja siis veel ühte asja, aga las see jääb igaühe rikutud mõtlemise taha.
Aastajooks rulez! See oli mu elu kõige aeglasem kojuloivamine. Ma ületasin ennast. Ma ei kõndinud seeaasta sammugi. Äkki järgmine aasta jõuan mingi arvestatava kohani ka...nii tagantpoolt teine või nii;)
Kas ma ei lõpetanud veel oma "matahaks" nimekirja? Hea, siis ma lisan sinna veel ühe napsu, et mul oleks nii raske(kõva...khrmmm:D) uni, et isegi uksekell mind äratada ei suudaks. Telefon tuleb ka hääletuks jätta. Vat see oleks ülelend(mul on selline kaval-unistav nägu praegu ees...:P)
A, kas ma selle üle juba jõudsin viriseda, et mul oli täna 5 tundi ja kolm hindelist tööd?...ei jõudnud jah...kell on 17.15 I'm out...
I'm not here for your entertainment, you don't really wanna mess with me tonight

Sunday, September 13, 2009

Pühaba...


Yeez, homme algab uus tsükkel. See sisaldab endas viit päeva aktiivset ajutegevust. Maakeeli koolinädal. Väljas sajab vihma and I'm fckin' feeling blue again. Kell on 18.00 I'm out!

Telefoni omada ei ole üldse hea, eriti veel, kui sul mõni number kohe üldse meelest ei lähe...

Friday, September 11, 2009

SOO sick and tired!

Täna on reede. Mul pole õhtuks veel ühtegi plaani. Uskumatu!
Grete läheb täna Berliini. Ma kadestan tema huvitavat elu. Varsti ma kauplen end temaga pokkerit mängima kaasa. Mitte mängima vaid võibolla niisama hängima, sest mängida ma ei oska:). Raha mul ka ju kõigele lisaks pole, mida maha mängida...noh jah, see selleks...
Kool on nõme! See on fakt, mis ei muutu aastatega niikuinii. See jääb samaks igas vanuses. Täna suutsin ma saada vihkamise objektiks, kui ma jalkat mängides Mailise kunstküüne murdsin. Ma usun et tal oli valus, kuid see on jalka ja see on kehaline. Andke andeks, et ma mängin nii nagu ma mängin ja mul on savi, kas ees on inimene või kivisein:D Vihaselt, nagu mina, on alati hea mängida, siis ei tunne mingit valu ja kui tunnedki, siis on ainult hea olla. Ma tean, et mul küll on. Füüsiline valu on igatahes vaimsest parem, see läheb mööda. Ja noh inimese aju on juba nii konstrueeritud, et ta ei suuda kahe asja peale korraga mõelda. Ma tean, eet mina küll ei suuda, aga see, kuidas ma seda teada sain, jätan ma parem enda teada...ai, vaimselt hakkas valus! Täna oli koolis tuletõrjeõppus. Ma oleksin võinud leepi lasta. 5 mintsa enne seda sain ma teada, et Kairit on Võrus. Ma oleksin vabalt võinud talle oma korteri võtme anda, ta oleks saanud siin passida. Õhtul oleks saanud koos Viluste minna. Häire oli vahva. Me külmetasime 15 mintsa väljas ja siis kobisime füüsika tundi tagasi. Nummi. Mul hakkas vahepeal külm. Sven soovitas minu vingumise peale Mihklil mind kallistada. Sven sai minu käest jalaga. Ma olen viimasel ajal meeste vastu vägivaldne. Eelmisel nädalal jõudsin ma juba Jaanekit peksta(ei mitte seda lohvi, kes end Viluste kunniks peab, vaid ühte ilusamat, targemat ja huvitavamat Jaanekit), see nädal sai Sven jalaga, ei tea, kas ma järgmisel nädalal jõuan veel kellegi kolkimiseni...?(Mõni vääriks küll vitsa)
Uhh, kui pikk eepos juba kirjas on. Järgmine nädal on siis koolis juba pingelisem, tuleb nädalavahetusest viimast võtta:)
Elu on kaktus!

Its like no matter what I do I can't convince you to just believe this is real, so I let go, watchin' you turn your back like you always do...

Thursday, September 10, 2009

6-etüül-3,3,4,7-tetrametüül-5-propüültsüklodekaan

 
Saite aru jah! Ma arvan ka...
See oli tänase keemia tunni teema lihtsalt. Täna oli kuidagi tore päev hoolimata sellest, et kõik mind ikka veel kohutavalt vihastab. Ma olen loobunud mõtlemast, et kõik on ilus ja tore, kuigi ta seda üsna ongi. Tänane päevauudis taevitab kõiki sellest, et mulle meeldib viimasena tulla/saada(te ju ometi ei mõtle vasakule...tublid, mina ka mitte) ja üleüldse olid mul täna naermisest kõhulihased nii valusad, et ma ei jõua enam itsitadagi. Soome keel oli seeeest ääretult lõbus ja kui ma ise ka oleks aru saanud, kas see, mille üle me terve tunni naersime, oli Sulevi suurepärane hääldus: rUOtsi, või hoopiski Mihkli Hiina-Soome-Saksa segakeelt meenutav lugemine. Grete käis vahepeal vabatahtlikult koridoris rahunemas, aga ega see ju midagi ei päästa, mina üritasin lihtsalt ennast talitseda, aga seda on üsna raske teha, kui keegi(kaasaarvatud sa ise) iga sõna peale naerma pahvatab. Õpetaja meid enam normaalseks ei pea...
Elu on karuohakas...

Vabal ajal olen täitsa tubli tüdruk: ei joo, ei suitseta ja võõraid mehi ka ei vaata...kahju, et seda vaba aega nii vähe on...
Posted by Picasa

Wednesday, September 9, 2009

Heietusi elust, ilmast, valimistest ja muustki...

Vat nii... täämba siis sääne teema. Täna on mul häste paljo pilte, mida näidata, käisin lihtsalt väiksel jalutuskäigul meie kuulsal Tamuulja rannapromenaadil ja siis tuligi selline huvitav mõtteke, mis sisaldas endas valimisi, ja lubadusi ja muudki. Niisiis, läksin mina jalutama...
Jõudnud randa võtsin istet vastvalminud pinkidel, mis nüüd siis rannavalli kaunistavad. Puhanud vähe jalga ja teinud mõned snäpshotid(sorri, et kvaliteet nõnna kehva, telefoniga pildistatud kõik pildid...)
liikusin ma edasi. Imetlesin vastistutatud taimelavakesi
Ja uusi miljonivaatega majakesi, millega Võru koorekiht tavatseb järveäärt risustada...
Minul tuli peale lihtsalt kurb tunne, kui mõtlesin sellele, et valimislubaduste nimel tapetakse loodus meie ümbert lihtsalt võimu, raha ja veelkord suurema võimu nimel ära. Veel aasta tagasi õnnestus mul selles samas rannas kohata väiketülle ja veel mingeid kurvitsalisi. Nüüd pole siin isegi sinikaelu. Nüüd on siin huinaa. Kas tõesti peab olema kõik nii steriilne, mässitud kivisse ja betooni, looduslik kooslus hävitatud ja asendatud kunstmuru, kõnnitee kivide ja pinkidega? Noh, jah, vaatame, kui suure edu toob siis selline laga reformierakonnale valimistel...
Tore on, kui kellelgi on millega oma mõtteid kõrvale viia.
Ahjaa, eile siis saabus mu õe kottu uus tegelinski, Elliot, taks. Ei tea, kas mind võetakse väga soojalt vastu, kui ma ükshetk koju hobusega ilmun?:D Mine tea, see "hobusehaigus" on üsna jube asi, täiesti ravimatu pealegi veel...:DD kui kunagi rikkaks saan, siis võibolla leiab üks vahva suksu ka minu juures kodukese...:)
Aga noh, sinnani siis sõidan võõraste hobuste ja mängin võõraste kutsudega;)
Säu!

Tuesday, September 8, 2009

This bitch bites back!


Or at least she dies trying.
Ma olen täna kuidagi väga sitas tujus. Tahaks kohe karjuda, nõusid peksta või puid lõhkuda. No midagi sellist igal juhul. Täna üle pika aja on mul mingi ime läbi internet. No vähemalt seegi hea, aga tige olen ma endiselt.
Nii, klassiläbu tuleb järgmine nädal, mis tähendab, et sinna ma ei lähe, sest ma lähen Grete poole ja seal tähistame me tagantjärgi Maili sünnipäeva mis tähendab, et ma olen üsnagi veendunud, et ma istun see nädalavahetus ilusti kodus ja teen midagi vähem või rohkem kasulikku...juhul kui mul ei tule just mõnda geniaalset ideed ja ma mõnda joomakaaslast ei leia, mis on kaheldav, mis tähendab, et ma istungi kodus...ja ainus natuke positiivne asi asja juures on see, et ma ei saagi oma klassikaaslastega koos juua. Njah...nagu ma väga tahaks...
Kool on...kool nagu kool...endiselt jube. Psühholoogia tund on nii jubedalt igav, et ma pean vist järgmine kord kaaluma padja peitmist sahtlisse, Füüsika ruuls endiselt, ja riigikaitse on lihtsalt kunn. Me peame tegema sel aastal riigikaitsest uurimistöö ja seda siis veel esitlema kah. NAGU ÜHEST UURIMISTÖÖST VEEL VÄHE OLEKS!!!
Oeh, kui ma kooliaasta lõpus veel elan, siis palun õnnitlege mind, sest see tuleb paras katsumus...8S
Mu eraelu(daa, kas mul on selline asi ka olemas w?)on nõme, kõik on nii halvasti ja üldse on mul tunne, et ma vingun liiga palju tühja koha pealt...aga ma ei või parata, kui keegi läks ja jättis tühja koha alles. Ma vihkan kui nad nii teevad...
I roar and bite back if needed!URR!

Wednesday, September 2, 2009

Iroonia...


seisnes selles, et just siis, kui ma hakkasin blogima tuli raadiost laul: I will survive...
Nagu näha, siis ma üritasin kah oma bloogi uue kooliaasta(uue hooaja) puhul veits üles vuntsida ja jõudsin ainult headeri pildi ja blogi pealkirja vahetamisega lõpule. Siis oli mul võhm netiga maadlemisest väljas. Kunagi ma ehk jätkan seda toredat tegevust, kui jõuan ja äkki see juhtub juba täna. Pilleke küll seletas mulle kunagi kuidas seda taustakest vahetada saaks, aga ma ei saanud sellega too hetk hakkama. Pole hullu. Ma üldiselt praegu ei viitsi millegi üle viriseda, sest kooliaasta algas ju täitsa kenasti ja üldiselt on kõik paremuse poole liikumas, aga tänan küsimast, mul läheb endiselt sitasti! Ilmselt hakkab jälle hullemaks minema, kui nädala lõpp läheneb, sest ma olen juba harjunud mõttega, et ma räägin inimestega ja näen neid nädalavahetusel ja siis teeme koos midagi toredat ja ME RÄÄGIME ÜKSTEISEGA!...ups, see läks jälle teemast välja...
Kool on jube! Sest ma otsustasin, et ma ei vasta enam kunagi stampküsimustele traditsiooniliselt, sest muidu ütleksin ma praegu, et kool on tore. Kooli juures on ainult üks asi hea, see viib mu mõtteid kõrvale kuhugi kasulikumasse suunda ja see on ainult tervitatav nähtus, va juhul, kui ma hetkekski jään vahtima tuvikesi,siis tuleb kõik masendus jälle tagasi ja mul on kiiresti tegevust vaja, mis nõuaks minult suurt vaimset pingutust.
Ma tänan teid tähelepanu eest, see oli kõik, mida mul öelda oli!
It's official, I hate you(if you don't talk to me soon)! I mean it!