1411

Ah et miks ma ei kirjuta? A ma ei viitsi. Ei tegelt pole mul aega. Mu enda kompuuterdus on juba jupimat aega liikumisvõimetult laua peal olnud ja seega tuleb mul herr Olliga võistelda arvutiaja eest. Vahest veab ja saates teine linna ilma minuta pidutsema õnnestub mul ka rida või paar kirja panna.

Alates septembrikuust elame siis oma "mannschaft"iga Viiratsis, rendime maja ja oleme muidu muhedad tudengid. Mina käin nädalalõppudel Sammulis lapsi ratsutama õpetamas ja noh Oll siis vahepeal puhkab ja mängib ja eks me mõlemad tegeleme kooli ja tellimustöödega vahepeal kah.

Mõnda aega juba mõtlen, et peaksin taas end blogimislainele seadma, aga on juhtunud olema nii, et Veelase fb leht on juba blogi mõõtmeid võtmas. Ah et kes või mis on Veelane? Otsisime kevadel juba Olliga nime, mille alla ühendada oma loomingut metallitöö vallas. Kuna siht oli leida midagi müstilist ent samas lihtsat ja meeldejäävat ja mingi teema kogu aeg nende vesiinimestega oli, siis sai mõeldud end Veelaseks. Vesiinimesed on need, kes räägivad inimesega ta enda peas. Kõige parem koht kus nendega rääkida on vesine koht, näiteks vannis. Või duši all. Minu peas nad ei räägi. Ma olen veel algaja. Ent Oll, kui juba kõrgemat kunsti valdav, võiks lausa öelda, preester omas vallas, väidetavalt saab neilt juhiseid kuidas elada. Vähemalt oleks ju tore nii arvata.

Tegelikult ei ole asi sugugi nii hull ja meie ka mitte. Sekti loomine on küll plaanis, kuid oma piiblit pole me veel kirjastada jõudnud, seega see peab ootama. Ega tahakski muud teha, kui Euroopa fondidest küsida raha sektile maja ja maa ostmiseks ja korraldada seal veinijoominguid koos orgiatega. Muud eriti ei tahagi.

Aga aega on selle kippe asjaga.