Olen viimasel ajal suht kehv kirjutaja olnud, tean küll. Elu on kiire, jagatud võrdsetes kogustes mu kooli, mu autode, mu hobuste ja siis veel enda elu vahel. Kõik tahavad saada oma osa hellust, pai ja sõbralikku mütsu selga, või piki armatuuri a'la kassaraisklähedkäima.
Nagu alati peab mul ikka mitu rauda tules olema, muidu lihtsalt elu ei lähe edasi. Üks ora on pees ja teine tules. Mida rohkem ma teen seda paremini end tunnen. Kui mujal maailmas toimuvad pöördelised sündmused- võetakse vastu kooseluseadusi, sünnivad ja surevad inimesed, peetakse sõda ja võideldakse zombidega, siis mind vaevab vaid see, kust saaks töövahendeid, et tööd efektiivsemalt teha, kuidas vahetatakse Volvo rooliotsi ja kas kass jookseb vastu seina kui tal vurrud ära lõigata. Vahel ma kleebin talle tahtlikult kleeplinti ka turjale, et näha kuidas ta mööda maad roomab. Ma tean, ma olen õel. Meeleldi.
Marias kulgevad asjad kenasti. Lisaks minule on siin veel üks inimene, kelle olemasolu üle on mul väga hea meel. Tõesti tore on tulla siia ja avastada, et asjad sujuvad ja liiguvad. Saavad kõik tööd tehtud ja loomad liigutatud. Seltsis segasem ja segased oleme ka natuke.
Ma tahaks üritada veidi rohkem kajastada oma tegevust. Ma üritan.
1 comment:
ürita jah, mul hakkab igav muidu :P
Post a Comment