Ma usun, et nii mõnigi (ehh, no tegelt ma pigem lihtsalt loodan, et kedagi veidi huvitab) ehk tahaks näha mingeid pilte minu siinviibimisest, aga teate, ma pigem kurvastan teid- ma olen lihtsalt liiga laisk, et pilte teha ja sikutada.
Kuid mida mul siis öelda on kah...möödunud nädal oli kuidagi pehmelt öeldes sitt- ilm oli nöga, üks jama juhtus teise otsa ja see aeg muudkui venis ja venis ja ikka veel venis. Kõiksugu kriisisituatsioonid ikka näitavad jällegi kas või kuidas keegi oma kohale tööle sobib. Ma leian, et tulin omadega välja. Sain hakkama.
Kuid päevad pole vennad ja ööd on meil mustad. See nädal on teine. "Project Meatball" käitub hästi, me räägime juba samas dialektis. Järgmine nädal tahaksin mõne oskajama lapse talle selga saada, et näha kuidas ta teise ratsanikuga käitub.
Aeg läheb lennates kui muudkui tööd teha vihud ja hommikust õhtuni tegevuses oled. Nüüd juba olen nõus, et vajan ühte vaba päeva.
No comments:
Post a Comment