Brüsseli kroonika vol huijevosnajet: Justus

Kuidas kurat sai minust nüüd siis järsku kassiomanik? Ega ma ise ka ei tea. Ja miks on Slovakkia kass parem, kui Eesti kass, seda ma ka ei tea. Igal juhul on nüüdseks see punapäine kõuts minuga esimesed 1300 km tervest teekonnast läbinud ning peesitab mõnuga õhtuti mul süles ja naudib tähelepanu.

Mis teha, ma võtaks endale vist kõik maailma kodutud kassipojad, kui mulle see voli antaks. Ei saa miskit parata, mu loomuses pole julmust jätta juhuse hooleks elusolendit, kelle inimesed on muutnud juba kord endast sõltuvaks. See nimetu kõuts, kellega pime õhtu ja joodud alkohol (kuradi prantslaste vein, sakslaste jääger, itaallaste grappa, eestlaste vanake ja portugallaste mingi hägune sodi...võistluste Nation Eveningud on saadanast!) mu teed ristas on hetkel mu võimalus oma lähedusevajadust kellegi peale välja elada. Ja see talle isegi meeldib.

Mida aga rääkida teile nendest riikidest, kus ma nüüd siis käisin?Nädal aega Ungaris, teine nädal Slovakkias, läbisõit Austriast, Saksamaalt ja Luksemburgist. Ma nägin tegelikult üsna vähe, aga piisavalt, et tekiks huvi. Slovakkiasse, nagu ka Ungarisse läheksin ma veel hea meelega tagasi. Need on minu jaoks huvitavad riigid, kahju on vaid sellest, et aeg ja võimalus nendega tutvumiseks oli üsna piiratud.

Slovakkias sain teha ühe üürikese jalgrattaringi, mille käigus kohtusin kohalike metskitsedega, kellest üks oleks mulle peaaegu sülle jooksnud. Minu kahjuks olin läinud püüdma maastikke ja fotokaamera ees oli lainurkobjektiiv, mis looma heina seest välja eristada ei suutnud. Seega jäi see elamus vaid mu enda jaoks põnevaks, kellegagi jagada seda ei saa. Slovakkias paiknesime väikeses Topolcianky külas, mis asub Tatrate eelmäestiku läheduses. Silmapiiril ilutsesid kogu aeg kaunid mäed, mis meeldisid mulle seda enam, et need on järsemad ja paistava ligipääsmatumad, kui näiteks Belgia Ardennid, mis pigem pehmeid metsaga kaetud muhkusid meenutavad. Kohaliku turvamehe Patrikuga vesteldes kuulsin, et kõrgtatrad pidid veelgi ilusamad olema, need, mis meil silmapiiril paistsid olevat selle kõrval nohu.

Nüüdseks olen juba kaks nädalat turvaliselt majaseinte vahel elanud ja naudin vahelduseks tsivilisatsiooni mõnusid. Ärge saage minust valesti aru- reisida on küll tore, kuid ma eelistan siiski magamiseks oma 2x2 seksodroomi ja suletekki-patja. Kuidas see ütlus kunagi oligi- magama võin jääda kus iganes, aga ärgata tahan omas voodis.

Korraks veelgi kaugemasse minevikku põigates ja puhkust meenutades, tuleb tõdeda, et veetsin väga hästi aega- Viljandi folk, Seli mõisa külje all elava härra juures käik (mees, kellel paar haruldast sõiduriista kuuri all....ja täitsa pandav poeg on tal ka...aga see pole teps mitte see teema...), koprajaht, Melliste vanavara laat...no mida sa hing veel tahad. Täitsa tihedalt sisustatud aeg, ega suurt midagi rohkemat polekski selle aja sisse mahtunud vist. Kindlasti oleks veel tahtnud mõnda inimest näha ja mõnes kohas veel käia, aga küllap jõuab veel.

Praeguse plaani järgi tahan jaanuari eelviimasel nädalal siit riigist teele asuda, et enne kooli veel paar päeva puhata ja kibekiireid asjatoimetusi teha, näis, kas see ka õnnestub... Selle tarbeks on kõigepealt tarvis soetada sõiduriist, mis on võimeline 3000 km maha sõitma, sealjuures suuremate viperusteta, kõigi eelduste kohaselt. Aga selleni on veel mõni üksik kuu aega. See mind veel lohutabki, enam pole palju jäänud!

Pildikraami saab ka pisut :)

Ilus maa see Slovakkia...

Team Belgium, ehk kõik Belgia tiimi kutsarid ja nende groomid enne MM-i avaürituse rongkäiku.

Estonia. Jah, ka Eesti oli esmakordselt paarisrakendite MM-il esindatud üksikvõistlejaga. Olen uhke meie oma esikutsari üle! :)

Helloo! Mäest üles-hop-hop! Eestlane maratoni viimases takistuses. Oli edukas maraton!

Üks ilupilt ka :)

Peaväljakul oli alati hea vaade ümbritsevale ilule.

Kahjuks ei jõudnudki rohkem asiseid pilte elust ja olust teha, sest viibisin suurema osa ajast ainult kämbis ja mujale kollama väga ei sattunud. Või kui sattusingi, polnud pildimasinat ligi. Aga ma arvan, et pildimaterjal on informatiivne, andes edasi eredalt seda, millega me tegeleme nendel võistlustel.