Nur du und ich

Komm, wir reisen rum die Welt.

Nautides Prantsusmaa avaraid vaateid, jõudsin arusaamale, et ilmselt ma tõesti olengi maailmakodanik. Ma ei suuda kuigi pikalt üheski kohas paigal olla, kuid samas vaimustun kergelt uutest väljakutsetest, uutest paikades ning inimestest. Praegugi võiks öelda, et mu elu on liiga stabiilne. Vajaksin rohkem ebakindlust ja improviseerimisvabadust, aga õnneks mu praegune töö ja elu Belgias pisut tasakaalustab seda kompotti.

Mulle näib, et ma võin juba ette ennustada, et see aasta siin, saab minu jaoks olema küllaltki suure tähtsusega. Ma ei ole juba praegu enam see inimene, kes ma olin. Ma küll ei suuda veel päris täpselt öelda, mis on teisiti, aga ma tunnen, et mõned asjad ei pruugi enam kunagi olla sellised, nagu need olid. Need muutused, ma arvan, on pigem positiivsed. Ma olen positiivsem inimene, küll oma äraspidisel moel, kuid siiski.

Kaks nädalat. Tahan juba Eestisse, keda ma petan.