This is a man's world

http://www.postimees.ee/705844/eul-eelnou-halvendab-tudengite-toimetulekut/
Ja nii siis juhtubki, et isegi mina pean hakkama poliitikasse süüvima. Kuigi mind poliitika suurt ei huvita. Mul pole lihtsalt tahtmst teada sellest läbini räpasest eluvaldkonnast rohkem kui hädavajalik. Teate, see tekitab lihtsalt sellise jõuetu tunde, kui jälgides uudiseid saad aru, et hoolimata meie maal väidetavalt valitsevast demokraatiast ja inimestest, kes selle õiglusele loodavad, saavad asjad olema ikkagi täpselt nii, nagu arvavad need ületasustatud tegelased seal põhjaosariikides mäe otsas. Ja nii siis mulle väidetakse, et Eestis on elu jube ilus ja mina olengi vaid üks paranoiline pessimist, kes peaks kusagil kapi taga omaette istuma. Nojah, tõepoolest, tulevik näib uue kõrgharidusreformi valguses ju nii helge, et ilmselgelt pole põhjust pessimismiks. Mõnes mõttes saan ma aru riigi seisukohast- tahetakse, et toetuste eest ikka tõepoolest õpitaks, kuid minus elab ennekõike veel vähemalt 3 aastat ka üliõpilane, kes peab nende samade õppetoetustega toime tulema. Väidetavalt tahetakse luua kõigile tudengitele ühtlased võimalused, kuid mina näen siin hetkel midagi muud. Kui õppetoetuste saamiseks peab täitma õppekava 100%-liselt, siis tähendab see, et samal ajal kooli kõrvalt õppivad tudengid peavad valima- kas õppida ja üritada ära elada vaid toetustega, või käia tööl ja õppida end lolliks, sest vastasel juhul ootab ees tasuta õppekohast ilma jäämine. Tudengite olukorra võrdsustamist kui sellist mina siin ei näe, sest selline seis seab eelisolukorda ikkagi jõukamatest peredest pärit üliõpilased. Aga noh, milles ma räägin, meil on ju tegemist kapitalistliku ühiskonnaga ja kuna praegune majanduspoliitika pürgibki selle poole, et suurendada tarbimist (sest vastasel juhul oleks ju kapitalismiga kööga) siis ilmselt ongi nende tegelinskite eesmärk suunata tudengeid rohkem õppelaenu võtma.
But then again...mida mina ka suurte meeste tähtsatest asjadest tean.
(tegelikult ma räägiks pikemalt ka, aga mul tuleb lihtsal endale ka juba masendus peale, kui ma sellel teemal pikemalt peatun. Parem must minevik, kui lilla tulevik, aga hetkel see tulevik just nii värdjalikuna näibki!)