All the right moves

Minu muuseumisuvi on nüüdseks läbi. Oli mis ta oli, lõpuks oli isegi veidi kahju sealt lahkuda. Jõudsin soetada mõne väga hea sõbra, kellest on kahju lahkuda, kuid nagu mulle öeldi, siis "Otsi mind Facebookis üles". Kindlasti vaatan ma sellele ajale, mis sai seal veedetud veel hellustundega tagasi. Kuidagi kummaline on isegi mõelda, et homme ei lähe ma enam tööle, ei tervita Pippin mind oma heleda hirnatusega kaeraämbrit oodates, ei mingit teejoomist ja (auto)porno vaatamist enam tööajast! Jõudsin sealse rutiiniga juba nii ära harjuda, et isegi 6-päevased töönädalad ja nigel palk ei tundu kõige hullem variant. Inimene on juba kord harjumuste loom ja ma leian, et me suutsime oma 3-se "tiimiga" juba väga hea koostöö saavutada. Kui mulle juba ennegi pakkus huvi rakendisport, siis nüüd seda enam ja "kui ma ükskord suureks kasvan"... oeh, jah...
Eile tehti mulle ka üks pakkumine, mida ma tulevikku silmas pidades väga hoolikalt kaalun ja kui mul hästi läheb, tahaksin selle ka vastu võtta. Kahjuks ei saa küll seda, mida ma tahtsin, kuid vahetusvariant on ka hea, hoolimata sellest, et ma saan aru, milline omakasu sellega pakkujale kaasneb.
Veel veidi enne kui vahetan elukohta, identiteeti, tulevikku...
________________________________
Ahjaa, hip-hip-hurraa, 200.-s postitus!