juba 4. hooaega osalen maakilva mälumängusarjas. Väga tore on tegelikult. Homme on tulemas 3.mäng ja see siis otsustab, kas me ka Superliigasse kvalifitseerume, või jääme Rahvaliigasse vegeteerima. Täna oli tore juhus. Klassijuhataja tuli koridoris ligi ja ütles, et ma kuulsin, et sa käid ratsutamas. Ma pidavat kogu aeg üllatada suutma. Alguses tuldi tema juurde jutuga, et tead, Kristiina mängib mälumängu, ja nüüd siis tuldi ja öeldi, et tead, Kristiina käib ratsutamas ka. Seda et ma ratsutamas käin, lobisesin ise välja, kuigi ma ei saa aru, kuidas suudan ma üllatada. Ma ei varja ju ometi kunagi, ja räägin, kui mult küsitakse millega ma tegelen. Selle, et ma mälu mängin, nuuskis meie õppealajuhataja, minu goegraafiaõpetaja kusagilt vanast Räpina valla lehest välja. Nüüd siis anti mulle ülesanne, et moodusta siis meie klassist võistkond Kreuzu 2009 aasta mälumängusarja. Hah, nagu pioneeriülesanne või nii, ma pole kunagi pioneer olnudki.
Naljatilgad, ma olen ju selge nagu seebivesi, pole ma midagi mingi üllataja, tulge ja küsige minult ise, mida teada tahate, ma olen ju sääne lobamokk, et räägin niikuinii kõik välja:D
(no päris kõike kah ei räägi...)
No comments:
Post a Comment