Kunas see küll viimati oli...

... kui sai võetud kätte kaamera, et minna loodust pildistama, justnimelt loodust. Inimesi, koeri, kasse, maju, sildu, kõike muud, aga loodust.... njaaaah, ammu....:/
Pean filmi ilmutusse viima, äkki tuleb sealt midagi head, mida võiks ka ammu kopitama läinud pildiblogisse riputada. Ja tegelikult, kuna ongi mul aega loodust pildistada...? Pühapäeval, umbes 3-5 tundi, kui on selge ilm, ja vaba päev. Linnas elamine mõjub hingele laostavalt, sa oled ümbritsetud sadadest inimestest, kuid ikka üksi. Metsas oled sa üksi, nii vaimselt, kui füüsiliselt, siin aga ainult vaimselt. Metsas on vaikus, rahu, siin... noh, siin on ka vaikus, kui seina ja akna taga kõik magavad...
Metsas on pime, nii, et pead kaua aega harjuma, enne, kui näed rada, kus astuda, siin...on valge, ka öösel.

Metsas, oh jah, metsas,... vat sinna ma tahaks, kitseda, rebaste, tihaste ja pasknääride juurde...

Nostalgiahoog pühapäeval kell 22.48, et mul pole ka paremat teha...

Mälust ja tema mängudest/ma suudan üllatada, ka iseennast;)

juba 4. hooaega osalen maakilva mälumängusarjas. Väga tore on tegelikult. Homme on tulemas 3.mäng ja see siis otsustab, kas me ka Superliigasse kvalifitseerume, või jääme Rahvaliigasse vegeteerima. Täna oli tore juhus. Klassijuhataja tuli koridoris ligi ja ütles, et ma kuulsin, et sa käid ratsutamas. Ma pidavat kogu aeg üllatada suutma. Alguses tuldi tema juurde jutuga, et tead, Kristiina mängib mälumängu, ja nüüd siis tuldi ja öeldi, et tead, Kristiina käib ratsutamas ka. Seda et ma ratsutamas käin, lobisesin ise välja, kuigi ma ei saa aru, kuidas suudan ma üllatada. Ma ei varja ju ometi kunagi, ja räägin, kui mult küsitakse millega ma tegelen. Selle, et ma mälu mängin, nuuskis meie õppealajuhataja, minu goegraafiaõpetaja kusagilt vanast Räpina valla lehest välja. Nüüd siis anti mulle ülesanne, et moodusta siis meie klassist võistkond Kreuzu 2009 aasta mälumängusarja. Hah, nagu pioneeriülesanne või nii, ma pole kunagi pioneer olnudki.

Naljatilgad, ma olen ju selge nagu seebivesi, pole ma midagi mingi üllataja, tulge ja küsige minult ise, mida teada tahate, ma olen ju sääne lobamokk, et räägin niikuinii kõik välja:D
(no päris kõike kah ei räägi...)