Crazy little thing called love!

Vihmake sajab ja horoskoobid on lahedad. Muidu ma neid ju ei loeks, kui mul meelelahutust vaja poleks xD. Muud meelelahutust mul enam pole, kui vanainimeselikult lugeda horoskoopi ja õhata, et kes küll nüüd mu ellu uue armastuse küll toob, ohoo...
Nii vähemalt lubab mu selle nädala horoskoop...I wonder...
Tegelikult tahtsin ma taaskord rääkida millestki olulisest, hoolimata sellest, kas see kellelegi ka korda läheb. Tahtsin seekord rääkida rääkimisest endast. Mina räägin palju. Seda ehk seetõttu, et ma tahan, et ka vestluspartner palju räägiks. Teema ise polegi oluline. Minu jaoks on peaasi, et jutt jookseks sujuvalt, ilma tõrgeteta (no umbes nagu kevadine suurvesi rentslist alla). Kui suhtlusel tekib tõrge või takistus leian, et targem on sellele üheskoos leida lahendus, kui teema järsult kõvale pöörata ja jätta sinna õhku rippuma suur küsimärk, mis tihtipeale jääb lahendamata ja võib hakata segama edasist vestlust, kuna sellele teemale juhuslikult sattudes ei ole küsimärk kuhugi kadunud vaid ripub endiselt saladuslikult selle augu kohal, mis ise ei parane. Kui selliseid tõkkeid suhtlemisel üha rohkem tekib, jõuame varsti olukorrani, kus polegi millestki rääkida, sest igal pool kuhu vaadata on jäänud mingi lünk, mingi tühimik täitmata ja üha raskem on sinna midagi asendada. Ja kui nüüd küsida tagantjärgi nende tühimike täidet, on seda raske seletada, ja ma saan sellest täiesti aru, kuid milleks siis üldse tekitada neid neetud auke sinna vestlusse! Ma ei taha olla nõme inimene, aga mina suhtlen tõrkevabalt teemadel kepist piimasupini ja selle üle uhke ka veel ja mind ajab vihale, kui inimene arvab, et mina ei suudaks aru saada tema asjadest või elust. Ma ei ole telepaat! Ma näen, et inimene mõtleb, kuid ma EI OSKA JU MÕTTEID LUGEDA!!! :'( Ma tahan teada, mida inimene mõtleb, mitte aga seda, mida peidab ta poliitilise korrektsuse taha, mida ei söanda avalikustada. See võib kõlada egoistlikult, kuid mulle jääb mulje, et mind ei usaldata. :S Tänapäeval on ju kõik ometi lubatud ja sorry, aga mina ei oska elada tsensuuriga, mina räägin kõigest mis mulle pähe tuleb ja mida ma arvan, et ka teised peaksid teadma. Jutt voolaku sujuvalt edasi hoolimata teemast. Ja kui muu veenmismeetod ei aita, siis kuidas te ometi aru ei saa, NAISED ARMASTAVAD KÕRVADEGA!
See selleks. Ma siis nüüd lähen ja olen kasulik ja mõtlen elu üle järele umbes sama moodi nagu ma juba viimased kaks päeva seda teinud olen. Elu on ikka põhjatu kuristik, kuhu ei tahaks kukkuda, kui ta ükskord lõpeb, siis surmaga ja tema trajektoori on ka suht raske muuta, kukud ju alati ainult allapoole, ükskõik, kui väga üritad lennata, inimesed ei lendagi raisk!

OLOVERNES: Naine, sa räägid asjust, mis meestele kohased, tänini on sellest mulle ainult mehed rääkinud, sina oled esimene naine, kes selle asja suhu võtab.
- See ON mu tänase päeva lemmiktsitaat!!! xD

Take a ride!

Feelin' fucking alive! Tegelikult tahaks nii paljust rääkida, kuid tekib küsimus, milleks ometi. Kas teid tõesti huvitaks see, mida ma täna trennis tegin, millist mussi ma endale täna tõmbasin, mida ma eelmine nädal tegin või mida ma arvan päevauudistest? Noh, ma arvan, et tegelikult kedagi ei huvitagi! Selle pärast mõtlesin ma pigem rääkida teile sellest, kuidas liigne alkohol võib hävitada teie viimasedki 12 ajuakku, mida te hoidsite alal juhuks, kui neid tõeliselt vaja läheb, näiteks, kui te peaksite sattuma hämaratel asjaoludel põõsas kustes kokku karuga ning peate kiiresti otsustama kas ka raskemast koormast võidujooksu nimel vabaneda. Aga sellest ma KA ei räägi, sest seda te juba teate ju (A). Siis võiksin ma teile rääkida veel sellest, kui ebasportlik inimene ma olen, lausa häbi hakkab, pean vist suitsetamise maha jätma, sest ilmselgelt on 2 sigaretti per aasta liiga palju, väike jooks bussi peale võtab juba hinge kinni. Seega, no smoking, no speaking Americano, it sucks, for real! Aga ka SELLEST ei tahtnud ma täna rääkida! See kõik hülgemöla peab olema sissejuhatuseks mu tänase õhtu peateemale: Erektsioon kestab!
Mida see tähendab, ei oska ma veel öelda, aga ma teavitan kõiki sellest, kui ta mööduma peaks. Seni siis hoidke kõvv, kuulake 90-ndate mussi ja ärge septembris jooge. Mitte veel, esimesel oktoobril alustame jälle Veemäe puhkekeskuses! Olete kõik oodatud( juhul, kui te omate minuga sarnast väljalaskeaastat ja kooliaadressi)! Siis joome maa jälle mustaks ja mere põlvini, seni aga jää jumalaga puberteet!

Aga üldiselt on kõik okei ja ma tunnen end väga hästi, teil ei ole põhjust minu vaimses tervises kahelda, ma tegelen sellega juba ise! Jaa... ma kuulan Vennaskonda ja Singer-Vingerit ja J.M.K.E.-d ja nutan arvuti taga! Lulz! Ma nutan taga kaotatud noorust, mida ma ei mäletagi, sest kõik need laulud tehti ammu enne mind! :'(

Sügiššš

Esimene nädalake koolis peagu juba käidud ja võin julgelt öelda, et MITTE MIDAGI UUT POLE! Kool on ja jääb aastast aastasse muutumatuks, ainuke asi mis muutub on number kalendris. Igavus on ka tappev, midagi ei ole teha...:( homme saab õnneks trenni minna, otherwise on siin linnas väga igav. Keset nädalat ei viitsi keegi midagi ette ka võtta. Kõik on normaalseteks hakanud :( ja keegi ei tunne minu vastu enam isegi mitte sportlikku huvi a'la: mis teed? kus oled? kuis läheb?... tekib tunne, et ma olen erak. Või veelgi parem lihtsalt kuutõbune ja tegelt kõnnin unes ja tegelikult ei ole kool veel alanudki ja üldse on suvi ja augusti algus ja kõik on veel ilus ja tore ja kena. Vot!
Oleks tore ükski kord ärgata ja mõelda, et kõik on jumala korras ja elu on ilus...

tegelt võiks ju millestki targast ja ilusast rääkida, aga ma ei viitsi, sest mu ajub on niigi kahe päevaga juba kuivaks pigistatud ja padi on kõik mu pisarad ja kenasti endasse tõmmanud, seega mul pole ühtegi vedelikku, mille hägusest põhjast neid ilmatarkusi välja loksutada. Kõik selgemad ja hägusemad vedelikud on juba aegade jooksul ära proovitud, üle elatud, välja magatud või välja ropsitud ja põhjani võetud, nii et ei jää isegi hägust põhja, mis lauale koos klaasiga kildudeks lüüa et ennustada ette tulevikku, kas täna või homme lähen ma kiirabisse läbilõigatud veenide ja sinise silmaga või koguni suguhaigusega mis saadud vastselt pärast sinikat. Aga sellest pole hullu, sest targad ja tublid inimesed mõtlevad minusuguste lihtinimeste peale et meite elu mitte igavaks ei läheks tuleb teha aga järjest hägusema põhjaga jooke, et ennustused oleks täpsemad ja Kuuse-taadid koos teiste horoskoobikutega võiks kukele kerida ja jätta meile, joogist johtuvalt, kas lõbusaile või koledaile võimalus ise oma elu elada ilma nende targutusteta mis vaid raskendavad elu mis niigi riigiisade rahakotirasked meile maksumaksjaile. MOTT!